Südamehaiguste ravimid ja COVID-19 infektsioon
Hiljuti on arstiteaduslikes ajakirjades avaldatud hüpoteese AKE inhibiitorite ja ARBide mõjust COVID-19 infektsiooni kulule, mis on andnud alust teema käsitlemiseks ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias.
Angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitorid (AKE inhibiitorid) ja angiotensiin II antagonistid (ARB) on kasutusel kõrgvererõhktõve tüsistuste riski vähendamiseks ning südamepuudulikkuse puhul suremust vähendavate ja elukvaliteeti parandavate ravimitena. Hiljuti on arstiteaduslikes ajakirjades avaldatud hüpoteese nende ravimite mõjust COVID-19 infektsiooni kulule, mis on andnud alust teema käsitlemiseks ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias.
Artiklites spekuleeritakse, et nimetatud rühmadesse kuuluvad ravimid võivad olla nii kaitsva toimega või vastupidiselt suurendada tüsistuste ohtu. Artiklid arutlevad TEOREETILISELT nende ravimite toimemehhanismi ja viiruse organismi pääsemise teede võimalike suhete üle ning EI PÕHINE kliinilistel andmetel ravimite kahjulikust või kasulikust mõjust COVID-19 infektsiooniga patsientidel.
Ravimiamet palub kõigil, sh sotsiaalmeedia sisu loojatel ja ajakirjanikel, suhtuda pandeemia foonil hirmu külvata võivatesse meditsiinilistesse sõnumitesse väga kriitiliselt.
Ravimiamet soovitab patsientidel mitte ise muuta oma krooniliste haiguste ravi. Mure korral tuleks pidada nõu oma perearstiga. Neid ravimeid ei ole kellelegi määratud niisama – nad hoiavad kontrolli all raskeid kroonilisi tõbesid ning on nende puhul tõestatult kasulikud, mh vähendades suremust. Kontrolli alt väljunud krooniline haigus suurendab COVID-19 puhul terviseriske.
Rahvusvaheline Hüpertensiooni Ühing, Euroopa Kardioloogide Selts ning Euroopa Euroopa Kliinilise Farmakoloogia ja Teraapia Ühing kinnitavad, et puudub põhjus muutmaks AKE-inhibiitorite või ARB rühma ravimite kasutamist või soovitamaks nende ravimite vältimist COVIF-19 infektsiooniga patsientidel.
Lisainfo:
Eurooopa Kardioloogide Seltsi hüpertensiooninõukogu seisukoht
Rahvusvahelise Hüpertensiooniühingu seisukoht
Euroopa Kliinilise Farmakoloogia ja Teraapia Ühingu seisukoht