Silmakliiniku juht: inimeste teadlikkus haigustest on paranenud

Kirurg Artur Klett rääkis ETV saates "Jõulutunnel", et Eesti silmaarstid on oma oskustelt samal tasemel ülejäänud Euroopa ja arenenud riikide kolleegidega, ning palju paremad võrreldes Aasia või Aafrika riikidega, kus on pimeduse põhjused hoopis teised - vaesus ja kehv arstiabi kättesaadavus.

Klett meenutas saates oma paari aasta tagust missiooni Kongosse, kus oli siis 500 000 pimedat inimest, kes tegelikult võiksid saada nägijaks, kui neil arstiabi saada oleks. WHO andmetel on tema sõul aga maailmas kokku viis miljonit inimest, kes võiksid saada nägijaks. Eestis on kokku umbes 7000 vaegnägijat.

Klett rääkis, et sageli põhjustavad pimedaks jäämist erinevad vigastused ning need juhtuvad enamasti teismeeas noormeestega. "Aga vigastuste kõrval on väga palju pimeduse põhjuseks erinevad kroonilised silmahaigused - roheline galukoom või ka ealised muutused silmapõhjas, geneetilised põhjused samuti," selgitas Klett ERR vahendusel.

Ta lisas, et diabeet on aga tänapäeval kõige sagedasem põhjus, miks inimene oma nägemise kaotab. "Kui vigastuste korral võib pimedus tulla järsku pärast vigastust, siis enamiku krooniliste haiguste puhul võtab see protsess aega aastaid või aastakümneid. Diabeedist tingitud pimedus on Eestis esikohal," rääkis Klett.

Inimeste teadlikkus haigustest on aastatega muutunud tema sõnul palju paremaks ning haigustest tingitud pimedust on seetõttu iga aastaga aina vähem.