Silmaarstid võivad Alzheimeri tõvele viiteid leida juba enne sümptomite avaldumist

Kiire uuring võib tulevikus anda objektiivse hinnangu aju tervisele. Reetina on aju osa, kus peegelduvad mujal ajus toimuvad muutused. Neurodegeneratiivsete haiguste korral kaob närvikude, sellega kaasneb ka aju varustava veresoonkonna taandareng.

Enam kui 200 inimest hõlmanud uuringus oli 39 inimest Alzheimeri tõvega, 37 inimest kerge kognitiivse kahjustusega ja 133 tervet kontrolli. Uuringus kasutati mitteinvasiivset tehnoloogiat nimega optiline koherentstomograafia angiograafia (OCTA – optical coherence tomography angiography). OCTA kasutab valguslaineid, et nähtavaks muuta verevool reetina erinevates kihtides. See võimaldab visualiseerida muutused kapillaarides, mille läbimõõt on pool inimese juuksekarva omast – seega juba enne muutuste ilmnemist aju MRT-l või ajuarterite angiograafial.

Terve ajuga inimestel moodustavad kapillaarid reetinas tiheda võrgustiku, Alzheimeri tõvega patsientidel on see võrgustik aga õhem ja hõredam. OCTA abil oli võimalik selgelt eristada Alzheimeri tõvega patsiente teistest uuritavatest, kusjuures muutuste tõsidus korreleerus Alzheimeri tõve raskusastmega. Kerge kognitiivse kahjustusega inimeste ja tervete kontrollide vahel erinevusi ei leitud. Erinevus kapillaaride tiheduses Alzheimeri tõvega ja tervetel kontrollidel püsis statistiliselt olulisena ka pärast andmete kohandamist uuritavate vanuse, soo ja haridustaseme suhtes.

Järgmisena püütakse leida võimalusi Alzheimeri tõve avastamiseks juba enne sümptomite teket, samuti hinnata OCTA kasutamise kulutõhusust.

Yoon SP, et al. Retinal Microvascular and Neurodegenerative Changes in Alzheimer’s Disease and Mild Cognitive Impairment Compared with Control Participants. Ophthalmol Retina. 2019. doi: 10.1016/j.oret.2019.02.002.