Säästvam kirurgiline ravi heinapalaviku korral on paljulubav
Uue uuringu andmetel on raadiosageduslik ablatsioon heinapalavikuga patsientide ravis, kui medikamentravi ei toimi, osutunud tõhusaks isegi kuni viis aastat pärast protseduuri.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Ajakirja Archives of Otolaryngology – Head & Neck Surgery septembrinumbris väidavad uurijad, et raadiosageduslik ablatsioon on üha soositum, sest põhjustab vaid vähest ebamugavustunnet ja tal on vähe kõrvaltoimeid.
Uues uuringus jälgiti ravi järel viie aasta jooksul Taiwanil Kaohsiungis Chang Gungi ülikooli meditsiinikolledžis töötava dr Hsin-Ching Lini ravitud patsiente.
119 patsiendist 117-l (ligi 14%) puudus protseduuri järel ravivastus ja neile tuli lisaks teha invasiivsemaid operatsioone. Enam kui kolmel neljandikul ülejäänud patsientidest oli seisundi hindamise ajaks pool aastat hiljem seevastu paranenud vähemalt üks sümptomitest –aevastamine, ninakinnisus või silma sügelus.
Viiendal aastal väitis 60% ravivastusega patsientidest, et nende seisund paraneb üha ja mitte ükski ei teatanud kõrvaltoimete esinemisest. Kõigi sümptomite raskusaste oli patsientide hinnangul vähenenud ja 57% kinnitas, et laseksid protseduuri uuesti teha.
Uurijad ei kaasanud uuringusse kontrollrühma, kuid lühemas 2004. a uuringus näidati, et raadiosageduslik ablatsioon oli ninakinnisuse vähendamiseks ja hingamise kergendamiseks parem kui näiline protseduur (sham-protseduur).
Kõrva-nina-kurguarst dr Lino Di Rienzo Businco, kes ei olnud selle uuringuga seotud, ütles, et ta kindlasti soovitab protseduuri patsientidele, kellele medikamentravi ei mõju.
Rooma C.T.O A. Alesini haiglas töötav dr Di Rienzo Businco lisas meilis Reuters Healthile, et protseduuri maksumus on võrreldav kuue kuu pikkuse medikamentravi maksumusega.
Kuidas ravi toimib? Artikli autorid viitavad mitmetele võimalikele mehhanismidele. Üks ravi toimivuse põhjusi on, et see vähendab pindmist allergeeniga kokkupuute pinda. Teiseks armistab see allergilise reaktsiooni toimumiskohaks peetavat alumise ninakarbiku limaskestaalust kude, oblitereerib limaskestaaluseid väikseid veresooni ja destrueerib limaskestaaluseid näärmeid.
Uurimisrühm rõhutab, et kuigi uuritud patsientide seas esines jälgimisperioodil suur ravi ebaõnnestumise määr, võisid puuduliku ravivastusega patsiendid ikkagi olla täiendava ninakarbikute klassikalise operatsiooni kandidaadid.
Nad lisavad, et raadisageduslik tehnika on minimaalselt invasiivne ega takista seetõttu patsientidele teisese laserturbinektoomia, ninakarbiku submukoosa resektsiooni või teiste tavapäraste protseduuride tegemist.
ALLIKAS: http://link.reuters.com/cyb64p