Rindade regulaarsest jälgimisest ja rinnavähi sõeluuringutest

Rinnavähk on levinuim pahaloomuline kasvaja Eesti naiste seas ning esmaste rinnavähi diagnooside arv on kasvanud viimase kahekümne aasta jooksul kolmandiku võrra 938 esmasjuhuni 2022. aastal (1) (vt tabel 1). Ajalooliselt on Eesti olnud võrreldes lääneriikidega rinnavähi varajasel avastamisel mahajääja rollis ning rinnavähi sõeluuringus osalemise määr on jäänud alla soovitatud 70%, kuid viimase kümne aasta jooksul on osalusmäär tõusnud 63%-ni (2). Viimastel aastatel on nii Tervisekassa kui ka tervishoiuteenuse osutajad rohkem keskendunud rinnavähi ennetusele. Tänu sotsiaalkampaaniatele on naiste teadlikkus rinnavähist oluliselt kasvanud ning tihti soovitakse rinnanäärmete kontrollimist ka väljaspool sõeluuringut, seepärast peavad meedikud olema kursis toimivate teaduspõhiste soovitustega, et mitte asjata koormata tervishoiusüsteemi.