Riina Salupere: perearstid on keerulisest algusest hoolimata jämesoolevähi sõeluuringuga hästi hakkama saanud

Nüüdseks on jämesoolevähi sõeluuringuid Eestis tehtud ligi aasta. Kuidas on teie hinnangul jämesoolevähi skriining Eestis käivitunud?

Jämesoolevähi sõeluuring on märkimisväärselt oluline igale Eesti inimesele. See on esimene kõiki – nii mehi kui naisi – kaasav vähki varakult avastav projekt. Esmakordselt on tegu sõeluuringuga, kus perearstidel on otsustav roll. Nii suure ja olulise projekti puhul on oodatav, et algus on keeruline kõigile – haigekassale, perearstidele, peitvere teste tegevatele laboritele ning ka sõelkoloskoopiat tegevatele gastroenteroloogidele.

Millist tulemust Teie arstina sõeluuringust ootasite ja kas need ootused täitusid?

Jämesoolevähi sõeluuring ei ole üheaastane projekt ja esimese aasta järel on ootuste täitumisest ennatlik kõneleda. Aga siiski üks näide. Ajavahemikus 1. jaanuar kuni 30. juuni tehti Tartu Ülikooli Kliinikumis 117 sõelkoloskoopiat. Neist 6 patsiendil diagnoositi sõelkoloskoopial jämesoolevähk. Jämesoole polüüpe leiti ja polüüpektoomia tehti 61 patsiendil. Ainuüksi need 67 kuuekümne aastast patsienti võitsid sõeluuringus osalemisega hindamatult oma tervises.

Millised on Teie hinnangul praegu veel sõeluuringu probleemkohad ja kuidas neid probleeme lahendada?

Eestis on valitud jämesoolevähi sõeluuringuks peitvere test, millele – juhul, kui peitvere test on positiivne – järgneb sõelkoloskoopia. Sõeluuring koosneb väga paljudest etappidest ning see, et kõik sujuks, võtab aega. Ei ole ju teadmata, et erinevad perearstikeskused kasutavad erinevaid infotehnoloogilisi arendusi ja nii ka sõelkoloskoopiat tegevad haiglad ning peitvere teste tegevad laborid. Ühtlustamine ja arendamine on keerukas, aeganõudev ja ka rahanõudev.

Kuidas on Teie hinnangul perearstid sõeluuringuga nii-öelda hakkama saanud?

Jämesoolevähi sõeluuring on suur väljakutse mitte ainult perearstidele, vaid ka peitvere testi tegevatele laboritele ning sõelkoloskoopiat tegevale haiglale, haigekassat mainimata. Tuginedes Tartu Ülikooli Kliinikumi kogemusele sõeluuringus saame küll perearste kiita – keerulises algperioodis on perearstid vägagi hästi kohanenud ja probleemidele vaatamata on sõeluuring käivitunud.

Kahetsusväärselt ei suudeta jämesoolevähi sõeluuringu projektile mitte alati rahuliku ja positiivse arvustamisega vaadata. Näitena võib tuua Tallinna Perearstide Seltsi otsuse valida 2016. aasta ämbriks projekt „Jämesoolevähi sõeluuring“ või „pisivirinad“ ajakirja Perearst äsjailmunud juunikuu numbris.

Loodan südamest, et suudame meelekindluse ka alguse raskustes säilitada ning meeles pidada, et läbimurre jämesoolevähi suremuse vähendamisel on seotud jämesoolevähi varase avastamisega sõeluuringul.