Riikliku vähitõrjeplaani elluviimine aitab vähendada vähikoormust ühiskonnas

Autor: Vahur Valvere, Eesti Vähiliidu nõukogu esimees, Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja

Eestis lõppes iseseisev vähistrateegia detsembris 2015 ja see kandis nimetust „Eesti riiklik vähistrateegia aastateks 2007-2015“. Seejärel lülitati vaid osa vähiteemalisi eesmärke „Rahvastiku tervise arengukavasse aastateks 2009-2020“ ja ka uus „Rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020-2030“ projekt sisaldab vaid üht vähispetsiifilist eesmärki. Seda on kindlasti vähe ja kuna vähihaigestumus elanikkonna vananedes pidevalt kasvab ning vähk on paljudes arenenud riikides tõusnud juba peamiseks surmapõhjuseks (Eestis hetkel veel südame- ja veresoonkonna haiguste järel 2. kohal), siis edukaks vähi vastu võitlemiseks vajame eraldi kõikehõlmavat strateegiat/plaani/tegevuskava.

See kava peaks hõlmama nii vähi ennetustegevust, varast avastamist, diagnostikat ja aktiivravi, taastus- ja toetusravi koos elulõpuraviga, kui ka teadus- ja arendustegevust ning koolitust onkoloogia valdkonnas.

Selleks, et juhtida ühiskonna tähelepanu vähi teemale laiemalt viis Eesti Vähiliit möödunud aastal läbi ulatusliku kampaania „Terve Eestiga vähi vastu“, mille kulminatsiooniks kujunesid 13. septembril läbi viidud rahvusvaheline teaduskonverents ja sellele järgnenud galaõhtusöök, kus Eesti peaminister Jüri Ratas allkirjastas Eesti liitumise Maailma vähideklaratsiooniga.

Maailma vähideklaratsiooni põhieesmärkideks on oluliselt vähendada enneaegset vähisuremust, suurendada vähist tervenenud inimeste hulka ja parandada vähipatsientide elukvaliteeti. Põhieesmärkide saavutamiseks on deklaratsioonis välja toodud alaeesmärgid, mis hõlmavad vähivastase võitluse programme, vähiennetust, vähipatsientide teekonda alates vähi diagnoosimisest ja aktiivravist kuni palliatiiv- ja elulõpuravini ning onkoloogide koolitust. Sellest tulenevalt oli deklaratsiooniga liitumine väga oluline eeskätt vähipatsientidele, aga ka tervikuna onkoloogia erialale ja Eesti meditsiinile laiemalt.

Uue vähitõrjeplaani/tegevuskava koostamise protsess on olnud oluliseks jätkus Maailma vähideklaratsiooniga liitumisele. Ettevalmistused „Eesti riikliku vähitõrjeplaani aastateks 2021-2030“ koostamiseks algasid juba käesoleva aasta kevadel, juhtrühm sotsiaalministeeriumi juurde ja töörühmad (kokku enam kui 100 liiget) Tervise Arengu Instituudi juurde moodustati sotsiaalministri käskkirjaga juunis. Töörühmad alustasid tegevust juulist. Plaani väljatöötamise koordineerimine on delegeeritud Tervise Arengu Instituudile ja vastutavaks koordinaatoriks on määratud dr Kaire Innos. Hetkel on valminud juba 2. tööversioon, mida on 21. detsembril ka avalikkusele presenteeritud ja mis jääb veebikeskkonda kuni 10. jaanuarini 2021 kommenteerimiseks ja täiendusettepanekuteks avatuks. Plaani lõplik versioon koos tegevuskavaga peaks valmima uue aasta esimeses või teises kvartalis.

Riiklik vähitõrjeplaan/tegevuskava on rahvatervishoiuprogramm, mille eesmärk on vähendada vähijuhtude ja -surmade arvu ning parandada vähipatsientide elukvaliteeti. Süsteemse, õiglase ja tõenduspõhise plaani elluviimine vähi ennetamiseks, varaseks avastamiseks, diagnoosimiseks, raviks ja palliatsiooniks aitab olemasolevaid ressursse läbimõeldult kasutades vähendada vähikoormust ühiskonnas ja parandada vähipatsientidele ja nende lähedastele pakutavaid tervishoiuteenuseid. Plaanimine ja hindamine peab sealjuures tuginema usaldusväärsetele andmetele.

Paljud riigid on vähitõrjeplaani soovituste rakendamiseks eraldanud ka täiendavaid rahalisi vahendeid. Seda eesmärki peaks Eestis aitama täita „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“, mille kinnitab Vabariigi Valitsus ja mille rakendamiseks koostatakse programmid.Esimesed programmid „Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030“ alusel on plaanis koostada riigieelarve strateegia perioodiks 2021-2024. Vähitõrjeplaani/programmi on plaanis rahastada sama strateegia raamides.

Tegevuskava rakendamisel saab olema juhtiv ja kandev roll vähitõrje tegevuskava juhtrühmal ja sotsiaalministeeriumil koos ministeeriumi haldusala asutustega, kellel on vajalikud volitused ja otsustusõigus vähitõrjeplaanis kavandatud tegevuste rakendamiseks, tervishoiuteenuste korraldamiseks ja kontrollimiseks, tõenduspõhiste juhiste ja standardite kehtestamiseks, ressursside suunamiseks, tulemuste hindamiseks ja sellest lähtuvalt ka tervishoiuteenuste ümberkorraldamiseks.

Juhrühma kuuluvad Sotsiaalministeeriumi, Eesti Haigekassa, Ravimiameti, Tervise Arengu Instituudi, Tartu Ülikooli rahvatervishoiu ja peremeditsiini ning kliinilise meditsiini instituudi, Onkoloogide Seltsi, Eesti Õdede Liidu, Eesti Vähiliidu ja Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidu esindajad. Juhtrühma ülesanne on tegevuskava kinnitamine, tegevuskava rakendumise hindamine ja vajadusel ka tegevuskava uuendamise algatamine.

Püstitatud eesmärkide täitmise hindamisel on abiks tegevuskava üldised ja konkreetsete tegevuste mõõdikud, millest viimaseid kirjeldatakse täpsemalt tegevusplaanis. Tegevuskava eesmärkide saavutamist ja meetmete tõhusust on plaanis hinnata 2025. aastal vahehindamise raames. Täpsem rakendusplaan koos vastutajatega koostatakse 2021. aasta esimeses kvartalis.

Minu siiras tänu ja lugupidamine kõigile neile, kes on vähitõrjeplaani/tegevuskava valmimisse juba oluliselt panustanud ja plaanivad seda ka jätkuvalt teha. Eriline tänu ja tunnustus aga Tervise Arengu Instituudile ja plaani üldkoordinaatorile dr Kaire Innosele, kelle juhtimisel on plaani algversioon valminud vähem kui poole aastaga.