Riiklik vähiennetus on olukorda palju parandanud Onkoloogiakonverents "Mehed ja vähk" toimub 27. oktoobril Tartus

Millised on praegu vähkkasvajate ennetamise põhilised suunad?

Ennetusel võib minu arvates eristada kahte suunda: üks neist on suunatud individuaalsele tegevusele ehk – mida mina saaksin teha, et ma vähihaigust ei saaks. See on riskifaktorite teema.

Teine suund on ühiskonna poolt tehtav – mida saaks teha ühiskond tervikuna, et vähki haigestumus väheneks. Ma keskenduksingi eelkõige sellele teisele, ühiskondlikule panusele. Ei ole nii, et selle eest peaks vastutama vaid riik või siis mitmesugused ellukutsutud institutsioonid – kõikide inimeste panus on oluline. Asjad algavad sellest, kuidas sinu lähedased suhtuvad vähiennetusse.

Mille poolest erineb meeste vähiennetus naiste omast?

Ega suuri erinevusi pole kui me räägime riskiteguritest ja nende vähendamisest üldiselt. Kui rääkida ennetusest ühiskonna võtmes, siis seal on määravad hoiakud, mis on aja jooksul kujunenud või omaks võetud. Siin on riigiti väga erinevad olukorrad, aga kindlasti pole Eesti halvas olukorras.

Tänases Eestis ei saa pidada võimatuks olukorda, et mõne erafirma juht pakub kõigile oma töötajatele välja võimaluse kogu aasta firma kulul spordiklubis käia koos samaaegse toitumisnõustaja teenusega. Sellega antakse töötajatele väga selge sõnum koos stiimuliga, kusjuures keegi kedagi otseselt ei survesta, aga samal ajal kujundatakse ümber ühiskonna hoiakut.

Eesti tervikuna on aasta-aastalt lähenemas läänepoolsetele seisukohtadele, kus iga inimene ja tema elu ning selle kvaliteet on olulised. Ehk siis inimesi suunatakse ennetuse teele nii riiklikult kui ka ühiskondlikult.

Kuivõrd efektiivne on vähiennetus olnud Eesti meeste puhul?

Ma arvan, et siinkohal on riiklik ennetus suutnud rohkem asja parandada kui inimeste endi või ühiskondlikud hoiakud. Tervise Arengu Instituut on oma töödes tõsiselt sihikule võtnud võitluse tervistkahjustavate harjumustega. See on väga oluline ja tulevikule mõeldes tohutult tänuväärne tegevus. Eriti see, et tervisharjumusi seiratakse ka lastel ning noorukitel ja püütakse nende positiivseks kujundamiseks anda nõuandeid juba varakult.

Vähitõrje tegevuskava koostamisel olid just Eesti Kliiniliste Onkoloogide Seltsi inimesed need, kes käisid välja ja olid eestvedajateks vähi varajase avastamise töörühmas. Kui alguses oli selle töörühma mõttekuse osas kuulda skeptilisi arvamusi, siis praeguseks on TAI välja toonud, et Eesti mahajäämus Põhjamaade tasemest on seotud esmajoones nende vähkidega, mille prognoos sõltub varajasest avastamisest. Niisiis teadlaste panus on oluline ja seda tuleb kuulata, kui tahame saavutada Põhjamaadega võrdselt häid ravitulemusi.

Marju Kase kõneleb meeste vähi ennetusest täpsemalt 27. oktoobril Tartus toimuval onkoloogiakonverentsil "Mehed ja vähk". Täpsema info konverentsi kohta leiab siit.