Põhja-Eesti Regionaalhaiglast on saamas Eesti käekirurgiakeskus

Autor: Kaire Kenk. Artikkel ilmus Põhja-Eesti Regionaalhaigla ajakirjas.

Regionaalhaigla käekirurgilistel patsientidel on vedanud – neid ravib käekirurg-ortopeed-vanemarst dr Kristo Kask, kes esimese Eesti arstina sooritas 2014. aastal Euroopa Käekirurgide Seltside Assotsiatsiooni erialaeksami. Regionaalhaigla tunnustavat suhtumist käekirurgiakeskuse ja käekirurgi ametikohtade kujundamiseks koos vastava arengukavaga aastani 2020 on kiitnud ka dr Kase kolleegid Tartu Ülikooli Kliinikumist. Samas leiab dr Kask, et Eestis oleks vaja käekirurgia lisaeriala õpet, kuna valitseb nende spetsialistide puudus.

Käekirurgia tegeleb käe kui tervikuga

Käekirurgia on kombinatsioon erinevatest arstlikest erialadest: ortopeedia, neuroloogia, neuro-, veresoonte-, laste- ja plastikakirurgia ning taastusravi. „Erialana on käekirurgia Eestis seni veel rgistreerimata, kuid meil tegutsevad käekirurgiast huvitatud ja sellele spetsialiseerunud kirurgid nii Tartus, Tallinnas kui ka Pärnus,“ kirjeldab dr Kask.

Käekirurgia tegeleb käe kui tervikuga. See on eriala, mis hõlmab kogu käe kui terviku vigastuste, kaasasündinud väärarendite, omandatud haiguste ja nende tagajärjel tekkinud deformatsioonide diagnostikat ja ravi. Kätt puudutava kirurgilise lähenemise eesmärk on püüda tagada käele maksimaalne funktsionaalne ja anatoomiline terviklikkus, selgitada välja valu põhjused ja võimalusel neid ravida.

Käe eri kudede üheaegne käsitlemine ja nende rolli mõistmine raviprotsessis annab patsiendile parima tulemuse. Kes meist tahaks poolikut ravi või jooksutamist mitme eri spetsialisti vahel, kes üksteise eriala täpsemaid nüansse ei tunne ega mõista käe tervikliku toimimise keerukaid mehhanisme? Sellest tuleneb selle eriala vajadus nüüdisaegses meditsiinis.

Randmeatroskoopia on uus ala

Käekirurgia eesmärk on taastada käe funktsioon. Käsi on sensoorne ja motoorne organ haaramiseks ning kompimiseks. Käetraumad esinevad enamasti tööealistel inimestel, rohkem meestel, ajutise töövõimetuse või töövõime kaotuse tõttu on need vigastused ühiskonnale ühed kulukamad. Vigastuste ravi mittespetsialistide poolt suurendab märkimisväärselt kulusid patsiendile, tööandjale ja ühiskonnale.

Suurimal osal haigetest, kes käekirurgiat vajavad, on eri käetraumad. Kui käsi saab tõsiselt vigastada, tuleb ravi üle otsustada kiiresti. Enamikku haigetest opereeritakse trauma varases perioodis. Eesmärgiks on püüda taastada vigastatud koed ja anda haigele võimalus niipea kui võimalik naasta tavapärase elu juurde, säilitades käe funktsionaalsust. Kergemate käetraumade korral võivad kaebused tekkida tükk aega hiljem. Sellisel juhul on diagnoosi määramise ja ravi üle otsustamisega aega.

Randmeatroskoopia on üsna noor ala, seda hakati praktiseerima alles paarkümmend aastat tagasi. Selle aja jooksul on vigastuste diagnostika tunduvalt paranenud. „Ortopeedide teadmised randme anatoomiast ja vigastustest on kõvasti täienenud,“ nendib dr Kask. Kui varem elaski patsient oma randmevaluga edasi, siis praegu saab atroskoopiliste lõikustega võimaldada talle valuvaba elu.

Kahe tunniga patsiendile uus ranne

25. mail tegid dr Kask ja teda assisteerinud dr Villem Teder järjekordse operatsiooni – randmeluude sidemete atroskoopilise taastamise. „Randme sidemete vigastused jäävad tihti tähelepanuta ja patsiendid jõuavad arsti juurde pigem hiljem kui varem. Juhul kui ravi liiga hiljaks jääb, kujuneb selleks ajaks välja kõhre kahjustus ja anatoomilist rekonstruktsiooni pole enam võimalik teha,“ nendib dr Kask.

Patsient oli terve ja tugev 36-aastane mees, kes pärast üht kukkumist 2015. aastal oli juba poolteist aastat randmevalu käes vaevelnud. „Ta oli püüdnud end alguses ise ravida, käinud korduvalt perearsti juures. Lõpuks sattus minu patsiendiks, diagnoosime tal sideme vigastuse,» ütleb dr Teder. „Mis täpselt valu põhjustas, ei saanudki aru, see võis olla ka ülekoormusest tingitud. Alguses püüdsime teda ravida konservatiivselt, aga kuna valuvaigistid ega hormoonsüstid ei aidanud ja operatsiooniks vastunäidustusi polnud, otsustasime lõikuse kasuks.“

„Kõige suurem vastunäidustus randmesidemete taastamiseks on kõhre kahjustus. Meie patsiendi kõhr oli korras ja meil seega võimalik side taastada. Enamasti on selliseid operatsioone Eestis tehtud lahtiselt, kus operatsioon ise on juba piisavalt traumaatiline ja tekitab rannet ümbritsevate sidemete piirkonnas liiteid,“ kirjeldab dr Kask. See võib aga lõpptulemust halvendada, põhjustades liidete ja armkoe tekkimise ohtu, samuti randme liikuvuse vähenemist. Selle lõikuse käigus liigest ei avatud, side taastati kokku viie väikese lõike kaudu. See loob eeldused patsiendi paremaks taastumiseks.