Pingetüüpi peavalu on ohutu haigus

Autor: Kristi Tamela, peavaluõde, Tartu Ülikooli Kliinikum

Episoodilist pingetüüpi peavalu, kus peavaluga päevi on vähem kui 15 päeva kuus, on diagnoositud enam kui 70%-l inimestest. Kroonilist pingetüüpi peavalu, kus peavaluga päevi kuus on 15 ja enam, on diagnoositud 0,5–4,8%-l täiskasvanutest. Erinevate uuringute alusel esineb pingetüüpi peavalu 30–78%-l üldpopulatsioonist.

Pingetüüpi peavalu esineb kõige sagedamini inimestel vanuses 35–40 eluaastat. Samas esineb seda kõigis vanuserühmades. Pingetüüpi peavalu algab enamasti nooremas täiskasvanu- või isegi lapseeas ning mõjutab rohkem naisi kui mehi.

Pingetüüpi peavalu kestab enamasti 30 minutit kuni 7 päeva. Peavalu on kahepoolne, suruva või pigistava iseloomuga. Valu on kerge või mõõduka tugevusega. Tihti ärgatakse juba nõrga valuga, valu tugevus saavutab haripunkti õhtuks. Patsiendid kirjeldavad valu sellisena, nagu oleks numbri võrra väiksem müts peas või peavõru ümber pea.

Tekkepõhjused ja diagnoosimine

Kuigi pingetüüpi peavalu on väga levinud, on see kõige tundmatum primaarne peavalu. Haiguse põhjused on tõestatult teataval määral neurobioloogilised, kuid oletatakse ka psühholoogilisi, keskkondlikke ja geneetilisi ajendeid ning kesknärvisüsteemi notsitseptiivseid hälbeid.

Pingetüüpi peavalu tekkel mängib suurt rolli stress, väsimus, sundasendis töötamine, istumine või mõnel muul põhjusel sundasendist tingitud lihaspinge kaela-õlavöötmes.

Pingetüüpi peavalu diagnoositakse anamneesi põhjal, mille võtab arst või neuroloog. Sellepärast on väga oluline vastata kõigile küsimustele võimalikult täpselt ja põhjalikult. Neuroloog küsib valu iseloomu, intensiivsuse, asukoha, ajalise kestuse, esilekutsuvate faktorite kohta. Pingetüüpi peavalu ei diagnoosita visualiseerivate uuringutega (magnetresonantstomograafia või kompuutertomograafia), sest niisuguse peavalu puhul ei ole aju-uuringutel midagi näha. Visualiseeriva uuringu võib arst teha sellepärast, et välistada mõni muu haigusseisund.
Pärast anamneesi võtmist saab perearst diagnoosida pingetüüpi peavalu. Pingetüüpi peavalu diagnoosi jaoks ei ole vajalik pöörduda neuroloogile. Neuroloogile peaks pöörduma siis, kui valuvaigistid või profülaktilised ravimid ei toimi või kui ei olda kindlad õiges diagnoosis.

Pingetüüpi peavalu hakatakse ravima siis, kui diagnoositakse sage peavalu, ehk siis, kui inimesel on ühe kuu jooksul (mõnes ravijuhendis vähemalt kolme kuu jooksul) pea valutanud vähemalt kümnel päeval. Ravitakse profülaktiliste ravimitega, mis kuuluvad antidepressantide gruppi. Profülaktilisi ravimeid võetakse vastavalt raviskeemile kas üks või kaks korda päevas ja vähemalt kuus kuud järjest.

Elustiilisoovitused

Kõige lihtsam soovitus pingetüüpi peavalu välistamiseks on vältida stressi ja pingelisi olukordi. Stressirohke elustiil, kiirustamine, muretsemine, vähene magamine ja liigne töötamine põhjustavad pingeid, mis kulmineerudes võivad väljenduda pingetüüpi peavaluna. Nii palju kui võimalik tuleks vältida sundasendis töötamist, mille all on mõeldud ühe koha peal pikka aega sama tegevuse tegemist, näiteks liinitööd tegevad töölised tehastes, poodides, arvutiga töötavad inimesed. Iga natukese aja tagant tuleks teha tööl puhkepause, harjutusi ja liikuda ringi, et ei tekiks kaela- ja õlavöötme lihaspingeid.

On tõestatud, et regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab peavalude sagedust. Regulaarsuse all mõeldakse treeningkoormust, mille korral treenitakse vähemalt paar korda nädalas. Seejuures pole kõige tähtsam koormus, vaid pigem füüsilisest aktiivsusest saadav emotsioon. Teisisõnu – see peab inimesele meeldima! Kui teeme midagi, mis meile ei meeldi ja teeme seda sunniviisiliselt, siis tekitame sellega endal hoopis paraja hulga stressi ja pinget juurde. Tuleks leida endale sobiv füüsilise koormuse viis. Ei pea minema treeningsaali, vaid sobib ka regulaarne kepikõnd, ujumine, jooksmine, harjutuste tegemine kaelalihastele.

Massaaž on hea ja aitab vähendada lihaspingeid, kuid selle efekt on lühiajaline. Selleks et massaažist oleks kasu, tuleks seal käia vähemalt kaks korda nädalas. Pigem tuleb tegeleda aktiivse füsioteraapiaga ehk võimlemisega.

Kui on juba tunda, et pea hakkab kergelt „tuikama“, siis võib olla abi akna avamisest ja kaelalihaste harjutustest. Kui on rohkem aega, siis võib aidata puhkepausi tegemine tööst, värske õhu kätte minek ja väike jalutuskäik.

Peavalu võivad esile kutsuda ka ebaregulaarsed söögiajad ja dehüdratatsioon (vedelikupuudus). Kui inimene ei söö näiteks hommikust, vaid sööb esimest korda alles pärast lõunat ning tunneb lõuna paiku, et pea hakkab valutama, siis on need asjad omavahel seotud. Ka vähene vedelikutarbimine võib olla peavalu põhjus. Kui kaasuvad haigused vedeliku tarbimist ei keela, siis tuleks päevas tarbida 1,5–2 liitrit vedelikku. Kohv ei kuulu selle hulka. Kõige parem vedelik on puhas vesi.

Medikamentoosne ravi

Kui eelkirjeldatud mittemedikamentoossed võtted ei aita või ei ole võimalik neid rakendada, siis tuleks kasutada ravimeid, kui pea hakkab valutama ning see segab igapäevaseid tegevusi. Valuvaigisteid tuleks võtta kohe ja adekvaatses annuses, kui pea hakkab valutama. Eelistada tuleks ühe toimeaine põhiseid valuvaigisteid. Kombineeritud toimeainega rohtudel on suurem risk ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalu tekkeks.

Ühest toimeainesoovitust ei ole. Mõnele inimesele toimivad väga hästi mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (ibuprofeen, deksketoprofeen), teistel aitab paratsetamool. Peavalu ravijuhised soovitavad eelistada lahustuvaid ravimvorme, sest need hakkavad kiiremini toimima kui tabletivormis ravimid.

Ravimeid võttes tuleb jälgida nende kasutamise sagedust. Mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid ei tohiks peavalude ravis võtta rohkem kui kümme päeva kuus, paratsetamooli 15 päeva kuus. Kui tarvitada peavaluravimeid rohkem kui kümnel päeval kuus kolme kuu jooksul, siis diagnoositakse sekundaarne peavalu: ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalu. Selle diagnoosi puhul ei ole oluline tablettide kogus ühes päevas, vaid see, mitu päeva kuus on inimene tarvitanud valuvaigistit.

Kui inimesel valutab pea juba rohkem kui 15 päeva kuus, siis diagnoositakse tal krooniline pingepeavalu, mille raviks kasutatakse profülaktilisi ravimeid. Need pole enam klassikalised valuvaigistid, vaid kuuluvad teistesse ravimigruppidesse. Profülaktiline tablettravi kestab vähemalt kuus kuud, vajadusel kauem.

Prognoos

Pingetüüpi peavalu kestab terve elu, lihtsalt selle sagedus varieerub. Kui on pingelisem eluperiood, siis võib pingetüüpi peavalu muutuda sagedasemaks, kui elu on lihtsam, muutub peavalu jälle harvemaks. Pingetüüpi peavalu on ohutu haigus – see küll piinab ja halvendab inimese elukvaliteeti, kuid ei ole surmav. Olles igapäevaselt aktiivne, proovides lõõgastuda, teha tööd, süüa regulaarselt ja puhata korralikult, on võimalik pingetüüpi peavalu kontrolli all hoida.

Soovitused patsientidele

• Iga päev tuleb teha kaela- ja õlavöötmelihaste harjutusi, et vähendada sundasenditest ning stressirohkest elust tingitud lihaspingeid kaela-õlavöötmes. Minimaalne sagedus on kaks korda päevas, hommikul ja õhtul. Lisaks on soovitatav tööl teha iga paari kolme tunni tagant harjutusi.
• Regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab peavalude sagedust ja tugevust.
• Kui töö tõttu ei ole võimalik vältida stressirikkaid olukordi, siis võiks õppida nendega toimetulemist. Saab õppida stressi juhtimise tehnikaid. Abi võib olla relaksatsioonist, mindfulness-harjutustest (teadvelolek), meditatsioonist või kognitiiv-käitumisteraapiast.
• Tuleks õppida lõõgastuma. Selleks võib tegeleda oma hobidega, õppida midagi uut, vaadata filme, kuulata muusikat, viibida looduses, käia saunas või vannis. Tuleks tegeleda enda jaoks lõõgastust pakkuvate tegevustega.
• Kui pea valutab, tuleb võtta õigel ajal ja õiges annuses valuvaigistit.
• Kui tundub, et peavalud muutuvad üha sagedasemaks, siis tuleb hakata pidama peavalupäevikut. Peavalupäevikusse tuleb kuupäevaliselt kirja panna info, millal pea valutab ja millal on võetud valuvaigisteid. Peavalupäevikut tuleks pidada minimaalselt kolm kuud ja siis pöörduda sellega esmalt perearsti juurde, kes vajadusel saab alustada profülaktilise tablettraviga.

Harjutused pingetüüpi peavalu leevendamiseks

Peavaludega kaasnevate pinges kaelalihaste leevendamiseks on kasulik sooritada järgmisi harjutusi. Soovitatav sagedus on kolm korda päevas niikaua, kuni valu on vähenenud. Peavalu korral tuleks jätkata harjutuste tegemist. Iga harjutuse juures püüda jälgida, et hinge kinni ei hoitaks. Harjutusi tuleks sooritada aeglaselt ja kui peavalu suureneb, siis teha paus ning jätkata hiljem.

Harjutus 1. Lamada selili põrandal, rull või padi kaela all. Tõmmata aeglaselt lõug rinnale ja tagasi. Hoida samal ajal hambad koos. Liigutuse ajal pead ja kaela ei tõsteta. Hoida asendit kümme sekundit. Korrata harjutust 10–15 korda.

Harjutus 2. Istuda sirge seljaga, tallad kindlalt põrandal. Hoida kõhtu veidi pinges. Tõmmata õlgu taha kokku, pöörates samaaegselt pöidlaid ja peopesasid väljapoole, hingata samal ajal sisse. Kui õlad tagasi ette tuua, siis hingata välja. Korrata harjutust 10–15 korda.

Harjutus 3. Isteasend. Painutada pead ette, kuni on tunda venitust kaela taga. Hoida umbes viis sekundit. Korrata harjutust viis korda.

Harjutus 4. Isteasend. Kallutada pead ühe õla suunas, kuni on tunda venitust vastaspoolel. Hoida umbes viis sekundit. Korrata teises suunas. Korrata harjutust viis korda mõlemale poole.

Harjutus 5. Isteasend. Pöörata pead ühele küljele, kuni on tunda venitust. Hoida umbes viis sekundit ja pöörata pead teisele küljele. Korrata harjutust viis korda.

Harjutus 6. Isteasend, pea haaratud tagant kätega. Painutada pead ette, kuni on tunda venitust kaelas. Hoida umbes kümme sekundit. Korrata harjutust kolm korda.

Harjutus 7. Isteasend. Kallutada pead ühe õla suunas, kuni on tunda venitust kaela vastaspoolel. Kasutades kätt, suruda pead õrnalt küljele. Hoida umbes 10 sekundit. Korrata teise küljega. Korrata harjutust kolm korda.

Allikas: patsienditrükis „Kuidas vabaneda peavalust?“

Kasutatud kirjandus

1. Tension-type headache-most prevalent, still unknown. M. Sobieski, A. Korzeniewska. 2019. World Scientific News.
2. www.peavalu.ee

ARTIKKEL ILMUS MÄRTSI APTEEKRIS. AJAKIRI APTEEKER ILMUB KAKS KORDA AASTAS (MÄRTSIS JA SEPTEMBRIS) JA SEDA SAAB TELLIDA SIIT.