Pandeemia tõi endaga kaasa uue nahaprobleemi

Autor: Kadi Lehtmets, meditsiinitoimetaja

Märtsi alguses Tallinnas Viru konverentsikeskuses toimunud naise tervise konverentsil käsitleti naistega seotud teemasid nii emotsioonide, psüühika kui ka rakutasandil ning jagati tervisega seotud uusi suundumusi, teadmisi ja ka lootusi. Confido Meditsiinikeskuse dermatoveneroloog Pille Konno rääkis naiste nahaprobleemidest. Artikkel põhineb ettekandel.

Oma ettekande alguses esitas dr Konno küsimuse: „Milline on noore naise kõige sagedasem ja hirmutavam nahaprobleem?“ See on „näost näha mure“ ehk lööbed näo piirkonnas. Kõige levinum on akne – naha rasunäärmete talitluse häire, mis tekitab ihule põletikulised mädased vistrikud.

Pandeemiaajastul on tekkinud aga hoopis uudne probleem, ajale iseloomulikult kannab see nime maskne (sõnadest mask + akne). Maskne ilmus globaalsena COVID-19 levimise ajal, mil ühiskondlikult kanti igapäevaselt ja igas olukorras maski. Maskne on dermatoloogide sagedane konsultatsiooniteema. Termin on edukalt juurdunud ka tavakeelde ja sotsiaalmeediasse. Esinemissagedus, nagu arvatagi, on suurim meditsiinitöötajate hulgas. Maskne haiguspuhang algas 2020. aasta märtsis. Kui tavaakne paikneb enamasti näol nina ja otsaesise ümber (nn T-tsoonis), siis maskne keskendus põskede keskosale, nasolabiaalvoltidele ja lõuale. Haiguse paiknemispiirkonda hakati nimetama O-tsooniks.

On leitud, et dermatooside suhtes kontrollitud tervishoiutöötajate hulgas esines masknet 55,4%-l.

Maskne patogenees. Maski kandmine tekitab troopilise keskkonna, ühe tunni jooksul suureneb niiskus nahal 93%. Maski tekitatud temperatuuritõus kutsub esile rasuerituse kiirenemise (SER, 10% iga 1 °C kohta). Maskne on klassifitseeritud mehaaniliseks akneks, mis tekib hõõrdumisest ja naha mikrofloora muutumisest. SER-i pidev suurenemine viib lõpuks epidermise keranotsüütide tursele ja põletiku tekkele folliikulites. Suureneb transepidermaalne veekadu. Maskiga kaetud alal esineb hapnikuringluse häire nahapinnas, tekib soodne pinnas bakterite kolonisatsiooniks. Riski süvendab maskikandja harjumus maski puudutada ja liigutada ning lisaks kosmeetika.

Maskne diagnoosikriteeriumid:

1. maski kandmisest tingitud akne;
2. teke kuue nädala jooksul maski kandmise alustamisest;
3. lokalisatsioon O-tsoonis;
4. maskne tekitab kahju inimese psüühikale;
5. kaasneb ebamugavustunne, soov maskikandmist vältida;
6. madal enesehinnang, ärevus, depressioon;
7. välistatud on perioraalne dermatiit, seborroiline dermatiit, rosaatsea.

Masknega naha hooldus näeb ette naha puhastamist antibakteriaalse seebiga kaks korda päevas. Näohoolduses tuleb vältida alkoholi, retinooli, salitsüülhapet, alfa-hüdroksühapet. Kasulikud on mittekomedogeensed niisutavad kreemid. Ei ole soovitatav maski kandmise ajal tarvitada lanoliini, vaseliini, mineraalõlisid, mineraalpuudreid ega päikesekaitsekreeme, liiatigi dekoratiivkosmeetikat.

Kui nahaga on probleeme, tuleks kirurgilist maski vahetada iga nelja tunni järel ja vältida maski kandmist, kui vähegi võimalik.

Konverentsi ülevaade ilmus täismahus aprilli Perearstis. Telli ajakiri siit!