Päästekorraldajad said oodatust palju vähem koolitust, tõsised probleemid kiirabi töös

Tänavu 30. märtsil läks häirekeskus üle uuele hädaabikõnede töötlemise manuaalile, kirjutab Eesti Päevaleht. Kiirabi teenusepakkujad analüüsisid kiirabi väljakutseid tänavu aprillist septembrini. Ilmnes, et delta-väljakutsete arv on ebanormaalselt suur. Häirekeskus kvalifitseerib eluohtlikuks iga viienda (19%) hädaabinumbrile tehtud kõne. Seejuures olid olenevalt piirkonnast neist 42–70% valed.

2017. aastal käis koos töörühm, milles osalesid nii kiirabi teenuseosutajate, haiglate kui ka ametkondade, sh häirekeskuse esindajad. Arstid ütlesid kui ühest suust, et kõnealuse Taani manuaali kasutamine Eestis on võimalik, kui päästekorraldajad saavad mahuka meditsiinikoolituse. Kiirabi liidu toonane juht dr Ago Kõrgvee ütles, et manuaali kasutamise eelduseks on õe haridus. Tartu kiirabi juht dr Veronika Reinhard ütles, et vaja oleks 380 tundi õpet. PERH-i EMO juht dr Vassili Novak toetas: 320 tundi koolitust, lisaks kiirabitöö taust. Tallinna kiirabi arvas, et kiirabitehniku 400-tunnisele väljaõppele toetudes saaks rajada päästekorraldajatele sobiva õppekava.

2018. aastast on aga must-valgel olemas leping, mis näitas õppe kogumahuks hoopis 160 tundi. Meditsiini üldõpet on 40 tundi, lisaks 40 tundi kiirabipraktikat, 40 tundi manuaalikoolitust ja 40 tundi patsiendi nõustamist.