Osteoartroosi ravi on kompleksravi

Autor: Kersti Ossaar, Eesti reumaliidu juhatuse liige, Pärnu haigla reumaõde

Osteoartroos (OA) on kõige levinum liigesehaigus maailmas ja ka Eestis ning ühtlasi üks olulisemaid rahvaterviseprobleeme. Osteoartroosi all kannatab kuni 20% täiskasvanud elanikkonnast. See tähendab Eesti kohta ligi 200 000 osteoartroosihaige olemasolu ning elanikkonna vananemisega haigestumine sageneb pidevalt.

Eestis on 50–60 aasta vanuste hulgas osteoartroosihaigeid üle 30%, üle 75aastaste seas 80%. Erinevail haigusperioodidel võib osteoartroosi puhul olla ülekaalus degradatsioon või põletikuprotsessid, mis teeb osteoartroosi diagnoosimise, diferentsiaaldiagnoosi ja ravi määramise küllaltki keeruliseks. Nüüdisajal kasutatakse osteoartroosi ravis nii medikamentoosset kui ka mittemedikamentoosset ravi, mille individuaalne ja õigeaegne kombineerimine on väga oluline.

Osteoartroos (ladina k osteoarthrosis; inglise k. osteoarthritis) on grupp kattuvaid liigesehaigusi, millel on erinev etioloogia, kuid sarnane bioloogiline, morfoloogiline ja kliiniline lõpptulemus. OA ei kahjusta ainult liigesekõhre, vaid haarab liigest tervikuna, sealhulgas luud, ligamente, liigesekapslit, sünoviaalmembraani ja lihaseid. Osteoartroosi nimetatakse ka liigeste kulumise haiguseks ja liigesekulumuseks.

Sümptomid

Enneaegset liigesekõhre kulumist soodustavad mehaaniline koormus (liigne kehakaal, füüsiline töö, traumad, oskamatu tõstmine ja kandmine jms), kaasasündinud liigesevead ja D-vitamiini puudus.

Osteoartroosi algus on aeglane ja märkamatu. Liikumisel tekib liigeses krigin ja valulikkus. Hommikune liigesejäikus kestab kuni 30 minutit või kui liigutama hakata, siis ka vähem. Mehaaniline valu tekib harilikult liigese koormamisel ning kaob rahuolekus. Valu on iseloomult tuim ja tugevneb päeva teisel poolel. Enamasti esinevad nn stardivalud liikuma hakates. Haiguse arenedes muutuvad valud püsivateks, tugevneb krigin liigestes. Liiges deformeerub ning tekivad luulised vohandid.

Ravi

Suurem osa osteoartroosihaigetest pidevat arstiabi ei vaja. Seda eriti haiguse algstaadiumis ning mõõdukalt väljendunud haigusvormide korral, mil valu üldse puudub ja piisab kodusest ravist ning käsimüügivahenditest.

Osteoartroosihaige peab ravi alustamiseks üldjuhul esmalt pöörduma oma perearsti poole, kes määrab diagnoosi kliiniliselt või teeb vajalikud uuringud. Kui osteoartroosi diagnoos on kindel, alustab perearst patsiendi raviga ning patsiendi koolitamisega ravi ja eluviisi osas.

Raviplaani peab kuuluma:

• kehakaalu vähendamine;
• taastusravi;
• füüsilise aktiivsuse säilitamine;
• toopilised vahendid (salvid, plaastrid, kreemid);
• valuravi (suukaudne mittenarkootiline analgeetik (paratsetamool jms) või vajadusel lühitoimeline NSAID).

Valu ja funktsioonihäire korral ning vastunäidustuste puudumisel tuleb haigele soovitada taastusravi. Abiks on ka ortopeedilised abivahendid (ortoosid, bandaažid, korsetid, talla- ja kannatoed).

Juhul kui perearst jääb hätta, suunab ta vastavalt Eesti osteoartroosi ravijuhendile patsiendi reumatoloogi või ortopeedi vastuvõtule operatiivse ravi määramiseks. Kui diagnoos on kindel, jääb patsient perearsti jälgimisele.

Osteoartroosi medikamentoosse ravi eesmärk on haiguse sümptomite, eeskätt valu ja reaktiivse põletiku leevendamine ja liigesekõhre metabolismi mõjutamine.

Liigesevalu leevendavad toidulisandid

Glükoosamiinisisaldusega tablette soovitatakse liigeste suurenenud koormuse korral, mis võib olla tingitud füüsilisest tööst, sportimisest, ülekaalulisusest või vanusest. Tabletid on toetavaks vahendiks liigeste valu, jäikuse ja ragisemise korral. Need toidavad kõhre, hoiavad ära liigese enneaegse kulumise ja parandavad vastupidavust ning elastsust.
Pikaajalisel kasutamisel on glükoosamiinil ka valuvaigistav toime, lisaks suurendab glükoosamiin liigeste liikuvust ja tõstab vastupidavust koormusele, seega võib glükoosamiini tarvitada ka ennetavalt.

Tavaliselt on tablettides koos glükoosamiiniga ka kondroitiin. Kondroitiin osaleb sidemete, luude ja sidekudede moodustumisel, kõhrepindade ja liigesekapsli taastumisel, aitab kaasa liigesevedeliku tekkele ja parandab liigeste liikuvust. Samuti pidurdab kondroitiin osteoartroosi süvenemist.

Orgaanilisel väävlil ehk MSM-il on on oluline roll tervete rakkude moodustumisel ja vähendab valutunnet liigestes. MSM aitab taastada rakuseinte elastsust ning läbitavust, mis omakorda võimaldab toitainetel kergemini kudedesse pääseda.

Ehk siis väga kasulik on tarvitada toidulisandeid, mille koostises on glükoosamiin, kondroitiin ja MSM. Kui võtta neid piisavas annuses, saab abi nii kõhre taastamisel kui ka valu vähendamisel.

Liigesevaevuste puhul abistavaid toidulisandeid on veelgi. Näiteks on hüaluroonhape liigesevedeliku peamine komponent, mis toimib liigesepindade määrdeainena.
Kibuvitsa sisaldavad tabletid ja pulber parandavad liigeste liikuvust ja vähendavad jäikust. D3-vitamiin on muuhulgas vajalik luude ehitamiseks ja nende tiheduse hoidmiseks. Luustiku kasvatamiseks hädavajalikud mineraalid on kaltsium, fosfor ja magneesium.

Taanis Kopenhaageni maakonnahaigla ja Kopenhaageni ülikooli kliinilise mikrobioloogia osakonna koostöös tehtud uuringu tulemuste põhjal said kaks patsienti kolmest olulist leevendust koerkibuvitsa marjade (ladina k Rosa canina) naturaalset pulbrit sisaldava loodusliku preparaadi kasutamisest. Paranes liigeste liikuvus ja kadus ka valu. Patsiendid tundsid end värskemalt, magasid paremini ning nende liigesed olid hommikul vähem kanged. Kibuvitsapreparaati soovitatakse võtta 2500 mg kaks korda päevas.

Võib öelda, et toidulisanditel on valu vähendav efekt, kuid see saabub keskmiselt siis, kui kuuri alustamisest on möödunud kaks kuud.

Üldiselt on toidulisandite ülimaks eesmärgiks pidurdada kõhrekahjustusi ning efekti saavutamiseks peab ravi olema pikaaegne.

Šveitsi Berni ülikooli teadlased väidavad enda 2010. aastal tehtud uuringus, et glükoosamiin, kondroitiin ja nende kombinatsioon ei vähenda liigesvalusid ega mõjuta liigesepilu kitsenemist võrreldes platseeboga (2).

Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeediakliiniku juhataja dotsent Aare Märtsoni sõnul aga on Eestis glükoosamiin ja kondroitiin andnud hämmastavalt hea raviefekti. Märtson on öelnud, et Tartu Ülikooli Kliinikumi ortopeedia osakonnas operatsiooni ootelehel olevatest patsientidest on ligi viiendik oma operatsiooni edasi lükanud põhjendusega, et nimetatud preparaate kasutades on nende liigeste seisund paranenud.

Kokkuvõtteks

Ühest vastust küsimusele, kas ja kuidas mõjutavad eeltoodud toidulisandid liigeste seisundit, praegu pole. Minu kui reumaõe kogemus ütleb, et glükoosamiini ja kondroitiini sisaldavatest toidulisanditest saab abi. Kui abi hakkab nõrgaks jääma, tuleb pöörduda perearstile, kes tõhustab ravi või suunab eriarsti vastuvõtule.

Osteoartroosi valuravis tuleb tõhusama toime saavutamiseks vajadusel kasutada paralleelselt mitut raviviisi: medikamentoosset ravi, taastusravi, kehakaalu vähendamist jne.

Artikkel ilmus märtsi Apteekris.

---

Kasutatud kirjandus

1. Osteoartroosi ravijuhend Eestis, Eesti Reumatoloogia Selts; Eesti Arst 2013;92(Lisa1):1–40
2. Wandel S, Jüni P, Tendal B, et al. Effects of glucosamine, chondroitin, or placebo in patients with osteoarthritis of hip or knee: network meta-analysis; BMJ 2010; 341 doi: https://doi.org/10.1136/bmj.c4675 (Published 16 September 2010) Cite this as: BMJ 2010;341:c4675
3. Päärt V. Glükoosamiin liigesvalu vastu ei aita; www.novaator.ee 31.10.2010.