Neuroblastoomide diagnostika Eestis

Haigus avaldub enamasti enne viiendat eluaastat, mediaanvanusega 17–22 elukuud (2, 3). Neuroblastoom võib tekkida kogu sümpaatilise närvisüsteemi ulatuses, mistõttu võivad kaebused olla patsientidel väga erinevad. Kõige sagedasem tunnus on asümptoomne mass kõhukoopas (3), aga patsientidel võib esineda primaartuumori suurusest ja lokalisatsioonist tingituna ka kõhuvalu, respiratoorset düstressi, suurte veresoonte ja läheduses asuvate organite ning seljaaju kompressiooni. Süsteemsed kaebused, nagu kaalukadu, palavik, luuvalud ja väsimus, viitavad kaugele arenenud haigusele ja metastaasidele (2, 3). Metastaasid esinevad kõige sagedamini luuüdis, kortikaalses luus, maksas, lümfisõlmedes ja kopsudes. Imikutel võivad esineda ka metastaatilised subkutaansed noodulid (3, 4, 6). Neuroblastoomi esmasavaldused võivad olla ka paraneoplastilised sündroomid, vasoaktiivse intestinaalse peptiidi sekretsioonist tingitud vesine kõhulahtisus, profuusne higistamine ja kaalukadu (3) ning opsokloonus-müo­kloonus-ataksia sündroom, mille korral esinevad äge ataksia, jäsemete tõmblused ning silmade kiired, kaootilised liikumised (1, 3, 4). Mõlema sündroomi korral on tegemist vähe maliigsete kasvajavormidega, mis on tavaliselt väikesed ja hea prognoosiga (1, 3).