Naistearstid: munarakudoonoritele makstava hüvitise põhimõtted tuleb üle vaadata (1)
Eesti Naistearstide Selts (ENS) pöördus tervise- ja tööministri poole palvega munarakkude doonorluse valdkonna regulatsiooni kaasajastamiseks.
Avaldatud
Viimati uuendatud
Seltsi president Piret Veerus kinnitab, et selts peab munarakudoonorlust meditsiiniliselt põhjendatud juhtudel vajalikuks, kuid märgib, et Euroopa Liidu põhiõiguste harta keelab inimkeha kasutamise ärilisel eesmärgil.
"Munarakkude kogumisel ja nende kasutamisel on paratamatult ka äriline aspekt, kuna retsipiendi kulutusi doonorrakkude hankimiseks avalikest vahenditest ei kaeta," lisab Veerus. "Doonori munarakkude järele on püsivalt kasvav nõudlus."
Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seadus lubab maksta sugurakkude doonoritele hüvitist, täpsustamata selle määra. Selline olukord loob Veeruse sõnul tingimused doonorite finantsiliseks mõjutamiseks: doonoril on motiiv annetada oma rakke kliinikus, kus makstakse suuremat hüvitist.
"Peame vajalikuks korrastada doonoritele makstava hüvitise põhimõtteid. Vajame hüvitise maksmise süsteemi, mis korvaks doonori töölt puudutud aja ja transpordikulud kindlate põhimõtete alusel ning seaks mõistliku ülempiiri hüvitisele, mida makstaks rakkude annetamisega seoses tekkivate ebamugavuste eest," võtab Veerus seltsi seisukoha kokku. "Munarakkude annetamine on seotud terviseriskiga. Leiame, et doonori huvide kaitsmiseks tuleb lisaks hüvitise piirmäära sätestamisele kokku leppida ka lubatud annetuskordade arv."