Mark Braschinsky: tööga seotud peavalu

Autor: Mark Braschinsky, neuroloog, vanemarst-õppejõud, Tartu Ülikooli kliinikumi närvikliinik, Eesti Peavalu Seltsi president, Euroopa Peavalu Föderatsiooni juhatuse liige

Peavalu on väga sagedane kaebus(1). Epidemioloogilised uuringud näitavad, et eluaegne peavalude levimus ulatub 90%-ni elanikkonnast (2). Sagedasemad peavalud on esmased, nagu migreen, pingetüüpi peavalu ja trigeminaalsed autonoomsed peavalud (3). Need peavaluvormid esinevad kõige sagedamini noores täiskasvanueas. Ühtlasi on tegemist tööealise rahvastikugrupiga.

Peavalude ja tööga seotud faktorite omavahelisi seoseid on käsitlenud mitmed uuringud ning kirjeldatud seosed on mõlemasuunalised. Samas peab tõdema, et teaduslike uuringute arv selles valdkonnas ei ole lõplike järelduste tegemiseks piisav. Vajadus täpsemate ning metodoloogiliselt korrektselt läbiviidud uuringute järele on endiselt väga suur.

Peavalu kui tööd mõjutav faktor

Esmaste peavalude mõju tööga seotud näitajatele on suhteliselt vähe uuritud.

Tervislikel põhjustel töölt puudumist mõõdetakse sellise näitajaga nagu absentism. Ameerika Ühendriikides tehtud laialdase rahvastiku uuringu tulemusena selgus, et peaaegu iga kümnes tööealise vanusegrupi inimene puudus töölt korduvalt peavalu tõttu. 31% uuritavatest märkis, et peavalu on vähendanud nende töövõimet, umbes 9% tunnetas, et seda on üle 50% töövõime mahust. Töövõimetuslehtede andmebaaside analüüs on näidanud, et peavalu tõttu puuduvad töölt inimesed keskmiselt 4,2 päeva aastas. Kõige sagedasem esmane peavalu, mis tingib töölt puudumise, on migreen. Teisel kohal on pingetüüpi peavalu (4). Kuid peavalu all kannatav inimene ei pruugi iga kord töölt puududa, vaid hoopis otsustada vaatamata oma (ka oluliselt häirivale) peavalule jääda tööle. Tegemist on sellise näitajaga nagu presentism. Mõiste tähistab tööl olemist vaatamata tervisehäirele. Nendes uuringutes, mis on antud mõistet käsitlenud, on peavalude korral presentismi raporteerinud kuni 30% inimestest. Keskmine selliste tööpäevade arv on sama uuringu põhjal olnud 6 päeva aastas. Presentismiga seotud töö produktiivsuse langust hinnatakse vähemalt 45–50% suuruseks (5).

Arvutades absentismi ja presentismi omavahelist suhet, on uuringud saanud keskmiseks tulemuseks vastavalt 1:16. Kusjuures peavalude sagedasem esinemine oli seotud suurema nihkega presentismi suunas (kuni 1:25). Probleem on naistel tõsisem kui meestel ning alla 34 aasta vanustel täiskasvanud inimestel tõsisem kui üle 34 aastastel (6).

Kindlasti määravad nii absentismi kui ka presentismi, samuti nende kahe näitaja omavahelist suhet ühiskondlik ja kultuuriline taust, kuid otsest võrdlust võimaldavaid uuringuid selles valdkonnas pole. Euroopas tehtud laialdane peavalude mõju uuring ühiskonna ressurssidele (projekt Eurolight) käsitles absentismi ja vähenenud produktiivsuse osakaalu ühiskonna ja riikide kogukulust valdkonnale erinevates Euroopa riikides. Kõikides uuringus osalenud riikides olidki suurimateks kuluallikateks need kaks näitajat, kuid osakaal riikides oli erinev. Absentismi märkimisväärselt suurim osakaal oli Austrias, Hollandis, Prantusmaal ja Saksamaal. Samas oli vähenenud produktiivsus (mida suuresti võib seostada presentismiga) domineeriv Hispaanias, Itaalias ja Luksemburgis (7).

Teadusuuringute võrreldavust parandab kindlasti unifitseeritud mõõdikute väljatöötamine ja kasutamine sarnaste teaduslike hüpoteeside kontrollimiseks ning uuringuküsimustele vastuste otsimiseks. Paraku puuduvad antud valdkonnas praegu veel vajalikud mõõdikud. Hiljuti on Itaalia teadlaste grupp alustanud sedalaadi küsimustiku väljatöötatamist ning esmased andmed on avaldatud aastal 2018 (8). Igasuguse küsimustiku vms mõõdiku rahvusvaheliseks laialdaseks kasutamiseks peab see aga olema eelnevalt läbinud tõlkimis- ja valideerimisprotsessi. Seetõttu ei ole lähiaastatel hüppelist teaduslike andmete lisandumist selles valdkonnas oodata.

Töö kui peavalu mõjutav faktor

Primaarsete peavalude all kannatavad inimesed kirjeldavad erinevaid faktoreid, mis võivad toimida nende peavaluhoogude esilekutsujate ehk provokaatoritena. Antud temaatika on väga individuaalne ja sõltub nii indiviidil esinevatest riskiteguritest (ülekaalulisus, füüsiliselt passiivne eluviis, madal haridustase, kahjulikud harjumused jms), kui ka suuresti esmase peavalu vormist (nt kas tegemist on migreeni või pingetüüpi peavaluga). Mõistagi on valdkond äärmiselt heterogeenne ning unifitseerivate mõjutegurite esiletoomine on metodoloogiliselt raskesti uuritav. Seda tingivad erinevused töö iseloomus, koormuses, töötingimustes ja paljudes teistes faktorites, nende kombinatsioonides ja n-ö kofaktorite esinemises.

Siiski on olemas mõned üksikud uuringud, mille raames on tulemuste üldistatavuse eesmärgil püütud küsimusele läheneda rahvastiku tasemel. Näiteks Rootsis tehtud kaheaastane retrospektiivne uuring jaotas võimalikud stressi tekitavad mõjufaktorid füüsilisteks ja vaimseteks. Põhilised füüsilised tegurid, mis seostusid suurema peavalude sagedusega, olid:

1. korduvate (eriti ühepoolsete) liigutuste sooritamine;
2. ebasobiv tööasend;
3. sage kokkupuutumine vibratsiooniga;
4. raskuste tõstmine;
5. müra;
6. rohke töötamine arvutiga.

Vaimsetest teguritest seostusid sagedase peavaluga

1. töö monotoonsus;
2. pingerohke ja füüsiliselt väsitav töö.

Eriti tugev seos oli meestel seotud vaimselt kurnava tööga (suhteline risk 3,03 [1,92- 4,78]) ja naistel raske füüsilise tööga (suhteline risk 3,48 [1,13-10,65]). Kõige ohustatum vanusegrupp nii meestel kui ka naistel oli 25–44 eluaastat (9).

Sedalaadi teaduslikult analüüsitud andmete kogumine ning tulemuste korreleerimine olulisemate faktoritega aitab tõenduspõhiselt anda soovitusi selliste töötingimuste loomiseks, mis maandaks peavalude tekkimise riske. See tegevus on kindlasti oluline nii peavalude all kannatavate inimeste elukvaliteedi parandamiseks kui ka tööandjatele, kelle loodud optimaalsemad töötingimused suurendavad töötajate produktiivsust ning vähendavad töölt puudumise tõenäosust.

Kokkuvõtteks

Peavalude esinemise seoseid tööga seotud faktoritega on patsiendid kirjeldatud ammusest ajast. Vaatamata sellele napib teaduslikke andmeid, mis detailselt kirjeldaksid ilmselgelt mõlemasuunaliselt toimivaid seoseid. Vähesed uuringud, mis selles valdkonnas on tehtud, toovad ühemõtteliselt esile fakti, et primaarsete peavalude all kannatamine tähendab tööga seotud negatiivseid mõjusid. See omakorda mõjutab negatiivselt kannatajate sissetulekut ja elukvaliteeti, aga ka tööandjatele olulisi töökvaliteediga seotud näitajaid. Samuti suurendavad peavalud ühiskonna (nii otseseid kui ka kaudseid) kulusid.

Lisaks patsientide üksiktasemel raporteeritud tööga seotud peavalusid esile kutsuvatele faktoritele on olemas üksikud teaduslikud andmed nn üldistest töötingimustega seotud teguritest, mis seostuvad peavalude negatiivse mõjuga. Suur osa nendest faktoritest on muudetavad. See aga eeldab töötajate ja tööandjate teadlikkuse suurendamist, tööandjate tahet ja reaalseid otsuseid töötingimuste parandamiseks. Samuti eeldab see paremate sotsiaal-majanduslike võimaluste loomist (sh rahaliste vahendite eraldamist). Kõigi osapoolte teadlikkuse suurendamisel on tähtis roll ka valdkonnaga seotud tervishoiusüsteemil ning spetsialistidel.

Artikkel ilmus oktoobri Lege Artises. Ajakirja saab tellida siit.

Kasutatud kirjandus

1. World Health Organisation. Atlas of headache disorders and resources in the world 201 ISBN: 9789241564212.
2. Manzoni GC, Stovner LJ. (2010). Epidemiology of headache. Handbook of Clinical Neurology. 97. pp. 3–2 doi:10.1016/s0072-9752(10)97001–2.
3. Rasmussen BK, Jensen R, Schroll M, Olesen J. Epidemiology of headache in a general population — a prevalence study. J Clin Epidemiol 1991;44:1147–1157.
4. Schwartz BS, Stewart WF, Lipton RB. Lost workdays and decreased work effectiveness associated with headache in the workplace. J Occup Environ Med. 1997 Apr;39(4):320–327.
5. Selekler MH, Gökmen G, Steiner TJ. Productivity impact of headache on a heavy-manufacturing workforce in Turkey. J Headache Pain. 2013 Oct 30;14:88.
6. Selekler HM, Gökmen G, Alvur TM, Steiner TJ. Productivity losses attributable to headache, and their attempted recovery, in a heavy-manufacturing workforce in Turkey: implications for employers and politicians. J Headache Pain. 2015;16:9
7. Linde M, Gustavsson A, Stovner LJ et al. The cost of headache disorders in Europe: the Eurolight project. Eur J Neurol. 2012 May;19(5):703–711.
8. Covelli V, Guastafierro E, Raggi A et al. The evaluation of difficulties with work-related activities caused by migraine: towards a specific questionnaire. Neurol Sci. 2018 Jun;39(Suppl 1):131–133.
9. Antonov K, Isacson D. Headache in Sweden: the importance of working conditions. Headache. 1997 Apr;37(4):228–234.