Margus Punab: uroloogiateenuse kättesaadavus käib väljaspool suuri keskusi alla

Meestearst Margus Punab tõi näiteks, et juba praegu ei suuda keskmise suurusega Eesti linnad nagu Valga, Põlva, Võru, Rapla ja Haapsalu tegelikult uroloogiateenust pakkuda. Veel suurem probleem on aga Ida-Virumaaga.

„Seal on väga suur elanike arv, aga teenus käib vaikselt allapoole,“ ütles Punab. Ta oli eelmisel päeval uurinud, millal oleks võimalik Ida-Viru Keskhaiglas pääseda uroloogi vastuvõtule ning esimene vaba aeg oli 5. detsembril. Ta lisas, et Narvas on uroloogi vastuvõtte kokku 15 tundi nädalas. „Teenuse kättesaadavus on koondunud keskustesse – Tallinnasse ja Tartusse –, püsib suhteliselt hästi tänu headele kolleegidele Pärnus, aga igal pool mujal on kiire allakäik.“

Rääkides eesnäärmevähist, tõi ta näiteks, et Ida-Virumaal võetakse peaaegu poole vähem proovitükke eesnäärmest kui Pärnus, kuigi elanikke on palju rohkem. „Narvas on see teenus täiesti ära kadunud, sest nad pole võimelised seda tegema,“ nentis Punab. Samas on seal ligi 60 000 elanikku. „Kättesaadavus iga aastaga väheneb.“

Osaliselt leevendab Punabi sõnul olukorda esmatasand.

„Perearstide töö intensiivsus meeste tervise osas on väga kiiresti kasvanud. Tehakse väga head tööd,“ kiitis Punab. Paljudele meestele tehakse PSA-testid juba perearsti juures ära. „Kui me lisame meestekliiniku ja teised spetsialistid haiglaravis, siis on PSA-testiga kaetus umbes 70-80 protsenti. Oleme saavutanud hea taseme.“

Ta kinnitas, et perearstide roll on väga oluline, aga perearsti ning kõrgeima etapi ehk Tallinna ja Tartu vahele jääb suur auk. 2015. aastal õnnestus üleriiklike annetuste abil soetada kaks mobiilset kabinetti, millest üks oli eesnäärmevähi varajaseks avastamiseks.

„Nende tegevus on väga aktiivne. Mobiilne kabinet on ülihea varustusega ning me suudame seal teha kõike, mida kesktasandil vaja,“ lausus Punab. „Kõiki probleeme see aga ei lahenda.“ Ta viitas tõsiasjale, et nõudlus teenuse järgi on väga suur. 2017. aastal toimus mobiilses kabinetis 4100 visiiti, sel aastal jõutakse ilmselt 4500 juurde.

„Kõige suurem defitsiit, ma arvan, et kõikide tervishoiuteenuste osas, on Ida-Virumaal. Mobiilse kabineti järgi on väga suur nõudlus ka Kuressaares – seal oleme iga kahe kuu tagant nädal aega ja kõik vastuvõtud on täis,“ rääkis Punab. „Väga suur nõudlus on ka Kärdlas. Käime veel Rakveres, Raplas, Haapsalus, Põltsamaal, Viljandis, Valgas, Võrus jne. Oleme katnud ära ka Räpina, Põlva ja veel väiksemaid keskuseid.“

Punab rõhutas, et praegu maksavad need haiglad, kes seda missioonitööd teevad, sellele ise peale.

„Osutada sama teenust Tallinnas ja Tartus oleks meile kaks korda kasulikum,“ lausus ta. „Meil oleks palju lihtsam istuda oma keskustes ja patsienti oodata, aga näeme, et inimesed on tänulikud, nutavad kabinetis, et me kohale tulime. Nad ütlevad, et ei jõuaks iialgi Tallinnasse või Tartusse vastuvõtule. Vähemalt 20 protsenti neist meestest ei jõuaks mitte kunagi arsti juurde.“ Kui Eesti rahvas poleks mobiilset kabinetti kinkinud, siis sellist teenust poleks.

Punab kordas, et eesnäärme murede puhul toimub esmane käsitlus esmatasandil ning see on hästi kaetud.

„Suur kiitus meie perearstidele väga suure töö eest, mida nad on teinud. Nad on võtnud palju probleeme enda kanda,“ ütles Punab. „Teise etapiga – diagnostika ja ravi – on suured probleemid. Kolmas etapp – operatiivne-, kiiritus- ja keemiaravi –, on maailmatasemel.“

Teise etapi kättesaadavuse eest peaksid Punabi sõnul vastutama lõimuvad haiglad. „Täna mina seda vastutust ei näe,“ tõdes ta.