Margus Punab: sageli tehakse enne meestearstile suunamist palju ebavajalikke uuringuid

Margus Punab kõneles Tallinna Perearstide Seltsi ja Eesti Uroloogide Seltsi koostöökonverentsil „Räägime meestest“ e-konsultatsioonist uroloogias. See on küllaltki uus teenus, mis käivitus alles möödunud aastal.

Punabi andmetel on androloogias tehtud umbes 140 e-konsultatsiooni.

„Olen selle üle väga õnnelik. Püüdsime sellele rajale hüpata juba 6-7 aastat tagasi, aga siis meie initsiatiiv ei õnnestunud,“ meenutas ta. „Androloogidele on see kvalitatiivselt uus tasand. See parandab väga olulisel määral meie töö efektiivsust ja sisukust.“

„Meile saadab e-konsultatsioone umbes 25-30 perearsti, nende hulgast on 5-6 aktiivset saatjat,“ jätkas ta. „Aktiivsemate näol näeme, et perearstide valmisolek meeste soospetsiifiliste teemadega tegeleda on järsult kasvanud ja selle üle on tõeliselt hea meel.“

Androlooge on häirinud, kui saatekiri on tehtud patsiendi soovil. E-konsultatsioonis pole seda olnud.

„Meie jaoks on saatekirja kvaliteet kõige alus. Tuleb aru saada, mis probleemi lahendamiseks inimene meile saadetakse. Teiseks – mida olete probleemi lahendamiseks juba teinud, taustinformatsioon,“ rääkis Punab. „Oleme palunud kaasa viimase aasta terviseuuringud. Väga suur osa androloogilisi haigusi on selgelt mõjutatud inimese üldtervisest. Mida parema ülevaate me sellest saame, seda targemad on meie valikud.“

Kindlasti on oluline ka info ravimite kohta. Väga suur osa androloogilistest probleemidest on seotud kasutatavate ravimitega.

„Meil ei ole ühtegi 50-aastast meest, kel ei oleks ühtegi androloogilist muret,“ tõi Punab välja, märkides olulisematena ära kusemise ja seksuaalelu muutused. „Neid mehi, kelle erektsiooni kvaliteet kandub ideaalsel moel 60-70ndatesse eluaastatesse on väga vähe. Mingi probleem on praktiliselt kõigil.“

Punab peab murekohaks seda, et perearstidele õpetatakse naise soospetsiifilist meditsiini peaaegu aasta, aga mehe soospetsiifiline õpe piirdub ühe praktikumiga. See on probleem, mida nähakse ka patsientide käsitluses.

„Osa inimesi on ennast väga hästi üles töötanud, aga teades, et ettevalmistus on, nagu ta on, siis meie ei nõua, et käsitlus oleks väga põhjalik,“ rääkis ta. „Paljudel juhtudel ütlen isegi, et ärge uurige, saatke edasi, kui teil pole selle koha pealt kompetentsi. Ärge tehke lihtsalt niisama suvalisi uuringuid. Ei ole vaja üle uurida.“

Osa perearste ei tea, millega androloog tegeleb

Androloogia e-konsultatsiooni juurutades selgus, et paljudele perearstidele tuleb üllatusena, et androloogid tegelevad meeste viljatusega. Meeste viljatus on ajalooliselt olnud androloogia süda, kõige kese, kuna see on seotud kõigi teiste androloogiliste muredega. Suur osa praegu perearstide poolt saadetud saatekirjadest ongi viljatuse kontekstis. Selles osas on toimunud oluline teadmiste paranemine, rääkis Punab.

„Teine, mis meil on lapsekingades, on vaagna valusündroom, kogu prostatiidi hägusus. Oleme teadusuuringute ja väga tugeva innovatsiooniga suutnud ülikooli meestekliinikus selle hägusust minimaliseerida. Oleme suutelised täna eristama bakteriaalset põletikku mittebakteriaalsetest, vaagna valusündroomi prostatiidist,“ kõneles Punab. „See on meie üks suuremaid innovatsioone. Oleme selle segapuntra, mida aastakümneid on peetud uroloogia prügikastiks, suutnud ära sorteerida, lahterdada ja tänu sellele leida nendele inimestele tõenduspõhiseid lahendusi.“

Punab on tagasi suunanud 3-4 e-konsultatsiooni, mis on olnud seotud uroloogilise operatsiooni järgse tüsistusega või näiteks epitsüstostoomi vahetusega, paludes need saata uroloogile.

Punabi sõnul on e-konsultatsioon androloogias ainuke tee, kuidas on võimalik otse ja garanteeritult saada arsti vastuvõtule.

„Muidu on filter ees. Meil on androloogi esmane visiit sisuliselt alati õe juurde, aga nii lõikame õe visiidi vahelt ära, kohe määrame uuringute kompleksi, meie sekretariaat võtab inimesega ühendust, paneb ajad kirjad ja ta jõuab juba uuringutega arsti vastuvõtule,“ kirjeldas Punab. Ta meenutas, et tema esimene e-konsultatsioon oli seoses günekomastiaga. Nüüd on selgunud, et see polegi nii harv probleem, kui võis arvata. 140st e-konsultatsioonist on neid 6-7.

Punab kiitis, et 95 protsenti e-konsultatsioonidest on väga täpselt suunatud. Ka haiguse anamnees on 95 protsendil väga põhjalik.

„Näen tervet rida perearste, kelle esmane käsitlus on suurepärane,“ ütles ta. „Aga mis pole nii positiivne, on see, et selgelt näeme meeste üle uurimist enne meestearstile saatmist. Pole mõtet! Milleks teha noortele inimestele PSA test? Androloogias küll. Seal on tal osa põletiku jälgimise ja analüüsi skeemis. Teine asi: meil on olemas kusemishäirete juhend, mille järgi tuleb lähtuda vanuselisest mediaanväärtusest. Kui on väga madal PSA väärtus, siis ei ole mõtet iga aasta testida. See on meeletu ressursi kulu.“

„Nende seas, mis minuni on saatekirjadega jõudnud, pole ühtegi näidustust suguhaiguste testimiseks olnud, aga nad on testitud väga suurel protsendil. Miks me teeme LGVd? Kas te olete kunagi ühtegi positiivset LGVd saanud? See on äärmiselt spetsiifiline haigus,“ rääkis Punab. „Milleks kulutada raha ja üle uurida?“