Mammograafiline sõeluuring võiks olla personaliseeritum Rinnavähi katseprojekti tulemustest

Autor: Kadi Lehtmets, meditsiinitoimetaja

Märtsi alguses Tallinnas Viru konverentsikeskuses toimunud naise tervise konverentsil käsitleti naistega seotud teemasid nii emotsioonide, psüühika kui ka rakutasandil ning jagati tervisega seotud uusi suundumusi, teadmisi ja ka lootusi. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku onkoloog-vanemarst Riina Kütner rääkis võimalustest personaalses vähiprofülaktikas. Artikkel põhineb ettekandel.

Aegade algusest on inimesed tahtnud teada, mis neid ees ootab, kaasa arvatud võimalikud haigused. Nüüd hakkab see tänu geneetika arengule võimalikuks osutuma.

Rinnavähk on Eestis oluline rahvatervise probleem, olles 35–74-aastaste naiste seas kõige sagedasem vähkkasvaja ning vähist tingitud surma põhjus.

Eesti Vähiregistri andmetel diagnoositi 2018. aastal Eestis 840 rinnavähi esmasjuhtu (naistel 836 ja meestel 4) ja Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri andmetel registreeriti 2020. aastal 257 rinnavähist põhjustatud surma.

Suremuse vähendamiseks on senisest efektiivsema ravi kõrval väga olulised tegurid veel haiguse tõhusam ennetamine ja varasem avastamine.

Rinnavähki põhjustavate riskifaktorite mõju ja nende kumulatiivne risk

Rinnavähk on arenenud riikide haigus. Rinnavähi ohufaktorid on varane menstruatsioonide teke, hiline menopaus ja hiline esmasünnitus, samuti mittesünnitamine, hüperplaasiad, perekondlikud eelsoodumused, varasem kiiritamine mitmete haiguste korral, alkohol, tiheda struktuuriga rinnad.

Mammograafilisele sõeluuringule, millel on tõendatult rinnavähki suremust vähendav mõju, kutsutakse praegu Eestis 50–69-aastaseid naisi iga kahe aasta tagant. Meie probleem on naiste vähene osalus sõeluuringus (50–56%), tõhususe tagamiseks oleks aga vajalik minimaalselt 70%.

Sõeluuringu elupäästva mõju suurendamiseks võiks sihtrühma laiendada kuni 74. eluaastani, ühtlasi tuleks suurendada ühiskonna teadlikkust uuringu vajalikkusest. Lisaks võiks muuta sõeluuringu riskihinnangu alusel personaliseeritumaks.

Rinnavähi katseprojekt

Sellest soovist lähtudes korraldas EstPerMed I konsortsium aastatel 2018–2021 rinnavähiteemalise katseprojekti, milles osales üle 1000 geenidoonorist naise. Kliiniline uuring oli disainitud rakendusuuringuna, et hinnata, kas geeniinfot saab kaasata rinna- ja munasarjavähi ennetuse ja varase avastamise parandamiseks. Geeniinfona kasutati päriliku rinna- ja munasarjavähi mõõduka ja suure riskiga geenide BRCA1, BRCA2, TP53 jt mutatsioonide esinemist ning polügeenseid riskiskoore (PRS). Uuringus kasutatud polügeense riski algoritmi töötasid välja ja valideerisid Eesti geenivaramu ja Tartu Ülikooli genoomika instituudi teadlased.

Suurema riskiga naissoost geenidoonoritele vanuses 22–79 aastat saadeti kutsed, milles paluti pöörduda onkoloogi või meditsiinigeneetiku konsultatsioonile. Seal said kutsutud teavet oma geneetilise haigusriski kohta, neid nõustati ja neile tehti ka tervisekontroll.

Üksikud SNP-d (single-nucleotide polymorphism) mõjutavad haigestumist rinnavähki väga vähe, kuid kombineeritult on paljude SNP-de mõju juba oluline.

Rinnavähi riski mõjutavate SNP-de liidetud mõju saab hinnata nn polügeensete riskiskooride (PRS) kaudu. PRS on paljude genoomis esinevate ühenukleotiidsete polümorfismide arvutuslik näitaja. SNP-d päranduvad inimesele mõlemalt vanemalt kokku, aga ei ole otseselt edasipärandatavad järglastele.

Katseprojekti tulemused

MUT- (monogeense riskifaktoriga) rühma vähijuhud: vähidiagnoos oli anamneesis 16 isikul. Uuringu käigus avastati neli rinnavähijuhtu (kokku viis vähki).

PRS-rühma vähijuhud: rinnavähi diagnoos oli anamneesis 15 isikul. Uuringu käigus avastati kümme rinnavähijuhtu.

1. Enamik PRS-rühma rinnavähijuhte leiti praeguse sõeluuringu vanuserühmast väljaspool, 70+ vanuserühmas. Haigestumus oli suurema riskiga osaliste hulgas kümme korda suurem võrreldes tavapärase sõeluuringurühmaga.
2. Rinnavähk esines PRS-rühmas sagedamini neil, kelle kaks riskifaktorit ületasid olulisuse piiri.
3. Enne uuringu algust oli PRS-rühma naiste hulgas rinnavähk diagnoositud 15 juhul – ootuspäraselt tavapärasest suurem haigestumus.
4. MUT-rühmas oli enamik patogeensetest mutatsioonidest BRA1 ja BRA2. Perekonna anamnees viitas mutatsiooni esinemisele vaid 33%-l juhtudest.
5. Kutsele vastas ja uuringus osales tagasihoidlik arv naisi – 52% PRS-rühmas ja 62% MUT-rühmas.
6. Tagasiside geeniandmete kasutamise kohta oli valdavalt positiivne.
7. Katseprojekti tulemused on sisend projektile „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis aastatel 2020–2023“.