Madis Rahu: spordisalvid on abiks vigastuste ennetamisel ja leevendamisel

Autor: Madis Rahu, ortopeed, Ortopeedia Arstid, Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku sporditrauma keskus. Artikkel ilmus oktoobri Apteekris.

Spordivigastuste ravi ja vigastuste ennetamise enim kasutatav ravimeetod on lokaalsete salvide kasutamine.

Lokaalseid ravivahendeid võib kasutada erinevatel põhjustel:
- enne treeningut soojendava või jahutava vahendina
- pärast treeningut jahutava vahendina
- vigastuste korral turset ja valu alandava vahendina
- krooniliste probleemide korral haige piirkonna verevarustust ja toitumist parandava vahendina.

Vastavalt oma konsistentsile võib lokaalsed vahendid jagada vedelikeks, geelideks, salvideks/kreemideks ja plaastriteks.

Toimelt võib spordis kasutatavad salvid üldjoontes jagada soojendavateks, jahutavateks, ravivateks (valu, vigastusejärgse põletiku, turse vastu) ning tuimastavateks.

Salvid on väga erineva koostisega ja tootjad tahavad tihti „tabada mitu kärbest korraga“. Reeglina on salvides kindel toimeaine, mis tekitab peamise efekti. Lisaks on nn siduvad ained, mis seovad toimeaine ja aitavad sellel kiiremini imenduda. Olenevalt määrde konsistentsist on need ained etüülalkohol, karbomeerid, erinevad õlid ja küllastumata rasvhapped jne. Et aru saada, mis määre milleks sobib, tuleb teada selle toimeainet.

Kindlasti peab arvestama ka määrete juures nende toime sügavust: mida pindmisem on probleem, seda parem on enamasti määrde toime.

Soojendavad määrded

Soojendavaid toimeaineid sisaldavad määrded annavad soojatunde. Neid on soovitatav kasutada enne treeningut. Toime on reflektoorne ja ajutine: lokaalse soojendamisega saab vaevavad lihased-liigesed rutem soojaks ja seetõttu ka valuvabamalt liikuma.

Teadmiseks: määre tuleb ihule kanda käsi määrimata või pärast soojendava määrde kasutamist peab kindlasti käed pesema, sest vastasel juhul võib kogemata määrdunud kätt mõnesse hella kohta pannes kõvasti kõrvetada saada!

Jahutavad määrded

Jahutavate määrete peamine toimeine on mentool, mis tekitab kasutades meeldivalt jaheda ja sellega ka valu leevendava tunde. Niisuguseid määrdeid kasutatatakse vigastatud kehaosale kandmiseks enne ja pärast sportimist. Ka kohe pärast vigastust on see tihti kasutusel kui külmaaine, kuigi efektiivsem on sel puhul tegelikult külmakott.
Toime on samuti reflektoorne: külmaaisting leevendab valulikkust.

Viimasel ajal on ilmunud müüki külmageelid, mis sisaldavad lisatoimeained, näiteks magneesiumi, metüülsulfonüülmetaani (MSM). Kasutusel on sellised jahutavad salvid enne koormust lihastele, et ennetada lihaste „ülekuumenemist“ ja krampe.

Ravivad määrded

Ravivate määrete toimeaine on, nagu nimigi ütleb, raviva toimega. Võrreldes samalaadsete ainete süste või tabletina tarbimisega on määrete üldtoime nõrgem, rohkem lokaalne ja seetõttu üldiselt organismile ohutum. Samas tuleb arvestada, et ka lokaalsetel määretel esineb vastavalt toimeainele kõrvalnähtusid. Osa salve võib päikesekiirguse mõjul tekitada näiteks nahareaktsioone.

Reeglina on lokaalsel kasutamisel raske üledoseerimise taset saavutada ning peamised probleemid ongi seotud nahaärritustega.

Valu ja traumaatilist põletikku vähendavad ained

Valu ja traumaatilist põletikku vähendavate määrete toimeaineks on enamasti ka tablettidest tuntud nn mittesteroidsed põletikuvastased preparaadid (NSAIDid) – valuvaigistid (ibuprofeen, ketoprofeen, diklofenak, salitsülaat). Saadaval on erineva toimeainesisalduse protsendiga preparaate. Toime on suunatud vigastusest tekkivate ja traumaatilist põletikku tekitavate ainete pärssimisele. Kuna võrreldes liigesehaigustega haarab vigastus alati kindlat väiksemat ala, on üldjuhul kasulikum kasutada valuvaigistava tableti asemel ainult vigastatud või haigele kohale toimivat määret.

Tavaliselt on pakendil või juhises kirjas, kui palju toimeainet sisaldab cm tuubist tulevat ainet. Soovitatav on määrdeid kasutada regulaarselt, määrides haiget kohta 3–5 korda päevas umbes nädala jooksul pärast vigastust.

Samas tuleb arvestada, et pikemaajalisel kasutamisel on NSAIDe sisaldavatel salvidel verevarustust halvendav toime ja see võib paranemisprotsessi pärssida. Ka värskete verevalumitega aladele pole NSAIDe sisaldavad määrded soovitatavad esimesel vigastusjärgsel nädal, et mitte pidurdada esialgsete verevalumi paranemist soodustatavate protsesside arengut organismis.

Glükokortikoidsalvid

Glükokortikoidsalve kasutatakse reeglina ultraheliravi ajal toetava salvina põletikku alandava toime tõttu.

Turset alandavad määrded

Turset alandavaid määrdeid kasutatakse verevalumite imendumise parandamisel ja verevarustuse probleemidest tingitud turse alandamisel. Sisaldavad reeglina hepariini. Probleemset piirkonda on soovitatav määrida 2–3 korda päevas.

Tuimastava toimega määrded

Tuimastava toimega määrded sisaldavad nahka tuimastavat ainet ehk anesteetikumi. Kasutusel on need pindmiste vigastuste korral, kus on vaja tuimastada konkreetset piirkonda. Naha ja pindmise nahaaluse koe tundetusega kaob valuaisting. Efekt on lühiaegne (võib võrrelda ka blokaadsüstiga) ja mitte raviv.

Looduslikud määrded

Lisaks ülaltoodud määrdeliikidele ja nimetatud toimeainetele on kasutusel veel hulgi looduslike ainete baasil tehtud valu- ja tursevastaseid määrdeid. Tuntumad toimeained on arnika, hobukastan, rästiku- ja mesilasmürk, kamper jt.

Looduslikud vahendid on reeglina hea valu- ja tursevastase toimega, mõnel ainel on ka kergelt soojendav või jahutav efekt. Reeglina puuduvad sellistel määretel kõrvatoimed ja nende usin kasutamine võib anda samalaadse efekti näiteks NSAID-määrete kasutamisega.

Näiteks hüppeliigese valu langetamise ja liikuvuse parandamisel on leitud diclofenacil ja
homöopaatilisel geelil sama toime (1).

Samas kasutatakse ka eri toimeaineid kombineerivaid määrdeid (näiteks kombinatsioonina mentool jahutava ainena ja metüülsalitsülaat valu- ja põletikuvastase ainena).

Suhteliselt uudse lokaalse tootena on turul glükoosamiini, kondroitiini, MSMi, s.o kõhre tugevdavate ainete preparaadid. Spordiinimeste seas on need kasutusel profülaktika mõttes, nagu ka suukaudsed preparaadid.

---

Kuidas kasutada määrdeid?

1. Tee endale selgeks, milleks patsient määret vajab.
2. Rõhuta, et katkise naha piirkonnas määrdeid kasutada ei tohi.
3. Aine tuleb kanda ihule ja määrida, kuni see on korralikult imendunud.
4. Käed tuleb pärast aine ihule kandmist kindlasti pesta.
5. Ravivaid määrdeid peab kasutama regulaarselt.

---

Praktilised nõuanded

Soojendusmäärded on kasutatavad lihaste ja liigeste soojendamiseks enne sportimist, mitte raviks. Kombineerides valuvastaste määretega võib neid kasutada edukalt ka ravimisel. Näiteks parandab eelnev naha ja nahaaluste veresoonte laiendamine soojendavate määretega raviva aine imendumist.

Kui kasutate eelnevalt soojendava salviga määritud ihuliikmel tugisidet, siis higistamisel suureneb kuumusefekt märgatavalt.

Jahutavad salvid ei asenda külmakotti ja kompressioonsidet vahetult pärast vigastust.
Tihti kasutatakse haigetele kohtadele enne trenni hoopis jahutavaid määrdeid: külmal on ju valu leevendav toime.

Ükski soojendav ja jahutav salv ei asenda korralikku soojendust ja venitusharjutusi enne ja pärast sportimist!

Jahutavaid salve võib soovitada kasutada nn „nõrkadel kohtadel” (vigastusjärgsed ja tihti pärast trenni valutavad kohad) pärast treeningut ja duši all käimist.
Ravivaid määrdeid on soovitatav kasutada korraliku efekti saavutamiseks vähemalt 1 nädal järjest ja 3–5 korda päevas. Samade ainetega võib teha ka elektriraviprotseduure (ultraheli, elektroforees).

Räägitakse ka, et määrete pikaajalisel kasutamisel nõrgeneb nende toime. Siiski esineb vigastusjärgses ravis, mis ei kesta reeglina üle 2–4 nädala, selline nähtus harva.
Kui aga ravim ei toimi, võib vahetada toimeainet ja/või kasutada suurema sisaldusprotsendiga vahendit.

Värske lihasevigastuse ravimiseks võib esimesel kolmel päeva kasutada jahutavaid salve; 3. – 7. päeval turset alandavaid ja verevalumi imendamist soodustavaid salve; alates 5.–7. päevani valu ja traumaatilist põletikku alandavaid salve.

Ülekoormuse puhul sobib näiteks kannakõõlustele määrida jahutavat salvi pärast koormust, soojendavat enne koormust. NSAID-salve sel juhul ei soovitata – kui, siis vaid ägeda valu korral kuni nädala jooksul. Looduslikud salvid sobivad aga kasutamiseks igapäevaselt. Ultraheliravi hüdrokortisoonsalviga on hea põletikuvastase toimega.

---

Kasutatud kirjandus

1. González de Vega C, Speed C, Wolfarth B, González J. Traumeel vs. diclofenac for reducing pain and improving ankle mobility after acute ankle sprain:A multicentre, randomised, blinded, controlled and non-inferiority trial. Int J Clin Pract. 2013. doi: 10.1111/ijcp.12219