Lastehaiglasse siirdunud Reet Raukas: esmatasandi tervisekeskustega võiksid olla seotud ka pediaatrid

Alates 16. septembrist on Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Reet Raukas, kes seni töötas Ida-Tallinna Keskhaiglas.

Miks otsustasite minna Ida-Tallinna Keskhaiglast (ITK) lastehaiglasse?

Olen lastearst olnud üle kolmekümne aasta ja arvan, et nüüd on jõudnud kätte aeg, kus võin oma kogemusi teistele, noorematele, edasi jagada. See on üks põhjus, miks vahetasin haiglat.

Kas siis ITKs poleks sellist võimalust olnud?

Eks oleks ikka. ITK naistekliiniku 215. sünnipäeva konverentsil meenutas eelmine kliiniku juhataja de Lee Tammemäe ajalugu ja tuletasime meelde, kuidas üheksakümnendate keskpaiku tegime väga suuri muudatusi sünnitus- ja vastsündinutele ning nende peredele osutatavas abis. Need olid teemad, millega tol ajal ITK-s tegelesin. Olud stabiliseeruvad ja siis on vaja uut pilku, et mitte stagneeruda. Seal on nüüd teised tegijad, kes muudatusi teevad.

Kui kaua te ITKs olite?

Mind suunati praegusesse ITKsse tööle nõukogude ajal. Kui ma 1987. aastal ülikooli lõpetasin, oli see Tallinna Vabariiklik haigla ja ministeeriumi alluvuses. Ütlesin ITK peaarstile Ralf Allikveele, et arvatavasti olen nüüdseks kooliraha ära maksnud ja võin edasi minna. Olin suunamisjärgsel töökohal 31 aastat.

Ma kujutan ette, et kui olete ühel kohal nii kaua olnud, ei saanud otsus olla lihtne?

Kui oled väga pikalt ühe koha peal tööl olnud, siis tekib stamp või rutiin. Võibolla aegajalt ongi vaja töökohta vahetada. Meditsiinis, eriti pediaatrias, ei ole kuigi palju võimalusi, kuhu minna. Kui just ei taha minna välismaale. Eks ikka oli otsust raske teha. Väga tõsiselt juurdlesin, aga oli toetajaid.

Mis on lastehaiglas teie ülesanded?

Tulin siia pediaatriakliinikut juhatama ehk rohkem organisatoorse töö peale võrreldes varasemaga.

Kas tahate kliinikus midagi muuta, senisest teistmoodi teha?

Üle 30 aasta teises haiglas töötades mõtled ikka, et huvitav, miks naabrid midagi just nii või teistmoodi teevad. Meditsiin on suhteliselt konservatiivne. Üleöö muutusi teha ei saa, aga selleks, et muutusi teha, on väljast tulnud vaade äärmiselt oluline. Esimesed paar nädalat lugesin haigla intranetti, juhendeid, et aru saada, miks tehakse asju nii ja mitte teistmoodi. Mõtteid on, mida muuta, aga neid ei saa ka kohe teha.

Kas teete kliiniku juhtimise kõrvalt ka arstitööd?

Ma ei ole lastehaiglas veel teinud patsientidega arstitööd. Hakkan siin ka valvama, aga praegu on veel sisseelamise faas. Küll aga „näen“ patsiente läbi arvutiekraani, kuna teen ka e-konsultatsioone.

Mis on praegu lastearstidele olulised teemad?

Perearste on vähe ja nad räägivad, et neil on raske. Ma arvan, et see hakkab ühel hetkel kajastuma ka laste tervises. Tallinnas on suur lastehaigla – kui sa ei saa kohe perearsti juurde, siis tuled last haiglasse näitama. Mujal sellist võimalust pole. Ma kardan, et maapiirkondades, kus arstid on kaugemal, hakkab lastele antav abi kannatama.

Igas maakonnahaiglas peaks olema üldpediaater. Kõigi laste jaoks ei ole vaja kitsama eriala spetsialisti, küll aga oleks vaja lapsi hindavat spetsialisti, kes oskaks öelda, mida temaga edasi teha. Minu mure on see, et Tallinnast ja Tartust väljaspool hakkab lastearste olema järjest vähem ja see võib meie kasvavale põlvkonnale halvasti mõjuda.

Kas praegu peaks olema igas üldhaiglas pediaater?

Praegu peaks üldhaiglates pediaater olema, aga kuivõrd teda ikkagi on… Kui üks arst on, siis ta teeb ka üldvalveid ja on selles mõttes raskes seisus. Loodavatesse tervisekeskustesse on lisaks perearstidele ette nähtud ämmaemand ja füsioterapeut, aga seal võiks olla ka üks üldpediaater, kes nende perearstide nimistute lapsi teatud aja tagant konsulteeriks. Ta ei pea olema tööl iga päev. Näiteks kord nädalas või kahe nädala tagant. Nii pääseksid lapsed paremini pediaatri juurde ja ka perearstil oleks tuge teha või muuta lapse raviotsuseid.

Terviseärevust on väga palju, eriti lapsevanematel. Kas neile oleks vaja mingisuguseid juhendeid?

Patsientide harimist on väga vaja. Aegajalt jääb puudu common sense’ist (terve mõistus – inglise k). Kui vanemal on palavik, võtab ta palavikualandajat, kui lapsel on palavik või valutab kõrv, siis rohtu ei anta, sest rohi on paha! Või ei anta seda õiges doosis. Natuke andmine ju ei aita valu ega palaviku vastu. Need on sellised asjad, mida peame kogu aeg õpetama.

Mainisite, et teete e-konsultatsioone. Mis küsimused teieni jõuavad?

Näiteks, kas on vaja ravitaktikat muuta, kas oleks vaja tulla spetsialisti juurde. Osa tahavad teha e-konsultatsiooni lihtsalt selleks, et pääseda kiiremini eriarsti juurde.

Kas see töötab?

Peegeldan need tagasi. E-konsultatsioon pole selleks, et saada kiiremini arstiaeg, vaid küsima peaks sisulisi küsimusi. Kindlasti on see võimalus, et perearstide teadmisi mingites küsimustes arendada.