Kümme aastat e-konsultatsiooni uroloogias – kuidas on läinud?

„Ilmselt tunnetasid uroloogid kõige enam patsientide survet tulla lihtsalt oma tervist kontrollima,“ toob Põhja-Eesti Regionaalhaigla üld- ja onkouroloogia keskuse uroloog-ülemarst-juhataja Ülo Zirel välja ühe põhjuse, miks oli uroloogia esimeste erialade seas, kus e-konsultatsioon kasutusele võeti.

Zirel räägib, et Eestis on patsiendil õigus tulla erialaspetsialisti vastuvõtule siis, kui ta seda heaks arvab ning seoses eesnäärmevähi teavituse ja paljude vanemate meeste kusemishäiretega on uroloogid olnud patsientide tulvast enim ohustatud eriarstid. Perearstidel pole õigust keelduda saatekirja andmast.

„Selle asemel, et minna perearstile, tullakse uroloogile, mõeldes, et perearst ei tea midagi – tulen spetsialisti juurde,“ lisab Zirel. „Meile tähendab see tühja tööd ja ajaraiskamist.“

Soome projektist e-konsultatsiooniks

Pilootprojekt algas uroloogias 24. märtsil 2011. aastal, kui tehti esimene e-visiit. Ettevalmistus algas aga juba palju varem 2009. aasta sügisel Põhja-Eesti Regionaalhaigla tollase juhataja Tõnis Alliku ja Tallinna Perearstide Seltsi eestvedamisel.

„Kliinilise poole pealt olime meie Olar Pullisaarega (kardioloogia ja uroloogia). Hiljem lisandusid pulmonoloogid (Pille Mukk) ja endokrinoloogid (Anu Ambos),“ meenutab Zirel. „Valmistasime ette ja leppisime perearstidega kokku dokumentatsiooni ja logistika.“

Haiga tollane IT-juht Marko Kilk koos Helmesega tegi arstide näpunäidete järgi valmis tarkvaraplatvormi. Projektil on olnud evolutsioonis mitu nime. Algselt nimetati seda „Soome projektiks“, kuna ideoloogia võeti üle naabrite paberversioonist ja tehti digitaalseks.

„Edasi nimetati seda otsesuunamise projektiks, hiljem e-visiidiks ja lõpuks pani haigekassa talle miskipärast e-konsultatsiooni nime,“ räägib Zirel. „Uroloogia eriala sisendi tegime koos hea kolleegi perearst Katrin Martinsoniga. Mingeid eriarvamusi ja probleeme meil siis ei tekkinud. Kõik sujus. Julgen ka täna arvata, et see oli selle sajandi alguse meditsiinis üks parimaid rakendusi.“

Kusjuures e-konsultatsiooni ülesehitust pole olnud põhjust muuta, kuna süsteem toimib hästi.

„Peaasi, et saatekiri oleks täidetud olulise infoga,“ lisab Zirel. „E-konsultatsioon on mugav ja kiire võimalus nii patsiendile kui perearstile, kes ei ole jäetud oma murega üksi, saada eriarsti vastuvõtule. E-konsultatsiooni küsimisele peab eriarst vastama vähemalt kahe tööpäeva jooksul, kuid reeglina vaadatakse iga tööpäeva hommikul eelmisel päeval laekunud saatekirjad üle ja tegutsemise kiirus otsustatakse vastavalt vajadusele ehk perearstilt võetakse vastutus patsiendi eest üle.“

Ravijärjekordadele pole mõju olnud

Kui alguses nenditi, et e-konsultatsiooni kasutamine on tagasihoidlik, siis Zireli sõnul on see tegelikult tagasihoidlik senini. Uroloogia erialal tulevad PERHi vaid 8-10 protsenti esmastest visiitidest läbi e-konsultatsiooni. Zirel nimetab kaks põhjust: esiteks, paljudele perearstidele käib korraliku saatekirja tegemine üle jõu ning teiseks, e-konsultatsioon on vabatahtlik, ministeeriumi huvi ega tuge pole ta märganud.

Samas on e-konsultatsiooni potentsiaal tema sõnul suur.

„Kui saame uroloogia erialal piirduda kasvõi neljandikul juhtudest konsultatsiooniga ehk kui suudame ambulatoorse eriarstiabi reaalset vajadust 25 protsenti vähendada, siis on see juba väga hea,“ räägib Zirel. PERHis oli uroloogia erialal 2020. aastal 484st e-konsultatsioonist 123 konsultatsiooni (25,4%), kus patsient ei pidanud eriarsti vastuvõtule tulema. „Asi on põhimõttes, kuna ükski osapool – patsiendid, perearstid, eriarstid – pole ambulatoorse arstiabiga rahul, siis e-konsultatsiooni võimalus on väga suur samm selles suunas, et ambulatoorset eriarstiabi vähegi korrastada ja prioritiseerida vajaduspõhiselt. Lühidalt – haigemad ja tõsisemate probleemidega inimesed peaksid saama varakult arsti juurde ja need, kelle seisund pole nii tõsine, tuleksid järjekorra lõpus. Ei peaks olema nii, et 100 inimest tahab segiläbi korraga ühest uksest sisse saada. See ei ole võimalik, aga praegu kahjuks nii ongi.“

Zirel nendib, et uroloogia ambulatoorse vastuvõtu järjekordadele pole e-konsultatsioon seni olulist mõju avaldanud, kuna selle osakaal on olnud väike, jäädes kuni 10 protsendini esmastest vastuvõttudest.

„Viimase paari aasta trend näitab siiski paranemist, st e-konsultatsioonide arvu tõusu,“ ütleb Zirel. „Sellist aega, et „mul on bussini pool tundi aega – lähen lasen haigla juures uroloogil mune katsuda“ ei tule enam kunagi tagasi.“

Ülo Zirel räägib teemal „E-konsultatsiooni ülevaade 10 aastat hiljem: uroloogid“ lähemalt 15. aprillil Tallinna Perearstide Seltsi ja Eesti Uroloogide Seltsi koostöös toimuval kevadkonverentsil „Räägime meestest“.