Külliki Suurmaa: reflukshaigus on maailmas suur probleem

Mis on kõrvetiste tekkepõhjused?

Kõrvetiste tekkepõhjused on peamiselt maosisaldise tagasivool söögitorru maolävise funktsioonihäire tõttu ja happeline magu. Söögitoru ja mao vahel asuva sulgurlihase lõtvus ja maosisese rõhu tõus soodustavad maohappe sattumist söögitorru, mis põhjustab seal ärritust ehk kõrvetisi.

Juhul, kui mao pH on üle 4, on pepsiini kahjustav toime maole ja söögitorule neutraliseeritud, kui aga pH on alla 4, siis tekivad kõrvetised.

Millisel juhul saab diagnoosida reflukshaigust?

Kõrvetistega ei satuta tavaliselt kohe arsti juurde, vaid kannatatakse enne päris pikka aega.

Reflukshaiguse diagnoosimisel on oluline aeg ja kõrvetiste esinemissagedus – tuleb hinnata, kas sümptomid on muutunud elu häirivaks.

Reflukshaiguse diagnoosimisele võiks mõelda juhul, kui vaevused esinevad kaks korda nädalas vähemalt kolme kuu jooksul. Samuti on oluline selgitada välja, kas kõrvetised taanduvad ise, on episoodilise iseloomuga või peab antatsiide võtma.

Mis võivad olla lisaks kõrvetistele veel reflukshaiguse sümptomid?

Mõnikord võib esineda põletikust või erosioonist põhjustatud valu. Väga sage sümptom on köha, mida esineb 10–40%-l refluksihaigetest. Tihti on inimene enne gastroenteroloogi juurde jõudmist käinud kõrva-nina-kurguarsti vastuvõtul, kuna põskkoopad on haiged või kahtlustatakse põletikku ninaneelus, ja ka pulmonoloogi vastuvõtul, kus teda on uuritud astma suhtes – kuni 89%-l astmahaigetest esineb ka reflukshaigust. Kui esineb valu rinnus, siis võidakse kahtlustada südameprobleeme. Enamasti jõutakse gastroenteroloogi juurde viimasena, kuna muud uuringud ja ravivõtted pole aidanud ning hakatakse kahtlustama, et äkki on probleemide põhjus reflukshaigus.

Maailmas on kõrvetised ja reflukshaigus väga suur probleem. Söögitoru limaskesta kahjustusega esinevad kõrvetised 10%-l patsientidest iga päev, 14%-l iga nädal, 30%-l esineb regurgitatsioon. Limaskesta kahjustust esineb umbes 50%-l refluksihaigetest. Alla 5%-l on struktuurid. Barretti söögitoru esineb alla 9%-l, ja veelgi harvem esineb söögitoru kartsinoomi.

Millised on reflukshaiguse korral elustiilisoovitused?

Reflukshaigust soodustavad ülekaalulisus, ebakorrapärane ja vale toitumine, teatud tüüpi füüsiline treening, raske füüsiline töö, stress.

Oluline on korrapärane toitumine kolm-neli korda päevas ja piisav puhkus. Ei tohi suitsetada, tarvitada kanget alkoholi, gaseeritud jooke. Liialt rasvane, samuti kuum söök ja jook võivad tekitada kõrvetisi. Hoiduma peab ülekaalust. Vajadusel võiks tarvitada ravimeid, mis vähendavad maohappesust – selle korral aitavad lihtsamad käsimüügiravimid. Ravimit on soovitatav võtta õhtul, kuid ka hommikul pole keelatud. Treening on lubatud, aga siis tuleks valida näiteks ujumine, jooksmine. Kangi ei soovitata tõsta, samuti tuleks vältida ettekummardavaid harjutusi, venitusi.

Millised on reflukshaiguse tänapäevased ravivõimalused?

Kui haige pöördub arsti poole ja tal on pikemat aega olnud kõrvetised, siis võiks perearst patsiendile soovitada prootonpumba inhibiitoreid (PPI). Kui patsiendil esineb aneemia, kaalulangus või düsfaagia, siis tuleks ta kohe suunata gastroskoopiale, sest alati jääb risk, et võib olla midagi pahaloomulist, eriti just suitsetajatel. Vahel tekib ka söögitoru ahenemine – see on diferentsiaaldiagnostiliselt väga tähtis.

Kindlasti on gastroskoopia puhul oluline lähtuda haige vanusest. Üle 50 aasta vanusel kaebustega patsiendil tuleks gastroskoopia teha, aga kui inimene on 20ndates eluaastates, kõrvetiste probleem on olnud lühiajaline, siis ei ole üldjuhul midagi halba oodata ning gastroskoopia ei ole vajalik.

PPI-preparaate tuleb tarvitada korrapäraselt enamasti 40 mg päevas, kuid vajadusel võib annust suurendada. Ravikuurid peaksid kestma vähemalt kaks kuud ning edaspidi jätkab haige väiksema annusega ja vastavalt vajadusele.

Väga stressirohke elustiiliga haigetel on reflukshaiguse ravis mõnikord abi antidepressantidest. Aidanud on ka söögitoru motoorikat soodustavad ravimid.

Üldiselt saab reflukshaiguse korral aidata, aga see ei ole kindlasti ühekordne käik arsti juurde. Kui patsient tuleb perearsti juurde ühekordselt, siis võib kohe kirjutada välja suurema koguse ravimeid ning öelda patsiendile, et ta võtaks neid pikemat aega.

Milliste ravimite kasutamisel tuleks patsiendile soovitada PPI-de võtmist?

PPI-de kasutamist soovitatakse just vanematele inimestele, kuna mõnedest ravimitest võivad tekkida kõrvetised. Näiteks võivad kõrvetisi tekitada MSPVA-d, mida kasutatakse liigesehaiguste raviks, samuti verevedeldajad, mille kasutamisest võivad tekkida verejooksud, erosioonid.

Paljud inimesed tarvitavad PPI-sid ka vastavalt vajadusele, mitte pidevalt. Kuidas seda kommenteeriksite?

Kui patsient on juba läbinud ravikuurid, aga tunneb ikkagi aeg-ajalt kõrvetisi, siis ta ei pea kannatama ning võib võtta ravimit vastavalt vajadusele. PPI-sid tohib kasutada ka ennetavalt: kui inimesel ei ole mingil hetkel kõrvetisi, aga ta teab, et peab minema näiteks õhtul peole, kus ta sööb tavapärasest erinevalt ning tarvitab alkoholi, siis ta võib varem ravimi sisse võtta.

Kui kaua võib tarvitada PPI-sid? Kas ja kui, siis milliseid terviseprobleeme võib tuua PPI-de pikaajaline kasutamine?

Oma praktika põhjal saan öelda, et kõrvaltoimeid eriti ei ole. Rootsis, kus töötati välja omeprasool, on patsiendid kasutanud PPI-sid aastaid ning neil ei ole esinenud suuremaid kõrvaltoimeid. On olnud pearinglust, kõhulahtisust.

Kui vaatamata PPI-de kasutamisele inimesel ikka esinevad kõrvetised, siis mida soovitate teha? Kas kõne alla tuleks annuse suurendamine, preparaadi vahetamine või midagi muud?

Jah, sel juhul võib preparaate vahetada küll. Valikus on omeprasool, pantoprasool, esomeprasool. 40 mg on tavaline päevane annus, 20 mg jääb väheks. Annust võib suurendada ja vähendada. Mõnikord on vajalik isegi kuni 80 mg päevas nädala jooksul. Soovitan kindlasti ravimit võtta enne magama minekut, siis magab haige paremini.

Millised võivad olla tüsistused pikaajalisel ravimata jätmisel?

Kui patsiendil on näiteks söögitoru põletik, siis ravimata jätmisel võib see lõppeda Barretti söögitoruga, mis tähendab, et söögitorru tekib soole tüüpi metaplaasia, mis on juba prekantseroos.

Gastroösofageaalset reflukshaigust esineb Põhja-Euroopas 10–15%-l, Põhja-Ameerikas 15–30%-l, Austraalias 15%-l populatsioonist. Harvem esineb haigust Hiinas ja Lõuna-Koreas.

Artikkel ilmus Apteekri aprillinumbris.