Külliki Suurmaa: Eestis on peamine maksatsirroosi põhjus siiski alkohol

Gastroenteroloog Külliki Suurmaa sõnul on maksatsirroosi peamine põhjus alkohoolne maksahaigus. Sel juhul on tsirroos alkohoolse maksahaiguse lõppstaadium.

„Peale alkoholi on olemas ka terve rida teisi põhjusi – näiteks võivad maksatsirroosi põhjustada B- ja C-hepatiidi viirus ning pärilikud haigused,“ lisas Suurmaa. B- ja C-hepatiit kulgevad sageli aastaid väga väheste sümptomitega või ilma sümptomiteta ja nende avastamine jääb hiliseks. B-hepatiidi vastu vaktsineeritakse ja seega saab kroonilise maksahaiguse teket vältida. C-hepatiidi vastu paraku kaitsesüste teha ei saa, mistõttu on tsirroosi vältimiseks oluline viiruse varajane avastamine. Maksatsirroos võib kujuneda 20%-l haigetest ja 5%-l võib tekkida hepatotsellulaarne vähk.

Maksatsirroosi võivad põhjustada veel autoimmuunsed maksahaigused. „Lisaks võib maksatsirroos kujuneda välja maksa mittealkohoolsest rasvtõvest, mis on eriti suur probleem just Ameerika noorte seas,“ märkis Suurmaa. „Eestis on peamine tsirroosi põhjus siiski alkohol, aga tasapisi hakkab sagenema ka mittealkohoolne maksahaigus, millest kujuneb välja tsirroos.“

Salakaval haigus

Maksatsirroosi kliinilised sümptomid avalduvad tihti alles haiguse hilises järgus ning need on Suurmaa sõnul küllaltki üldised – väsimus, halb enesetunne, iiveldus jms. „Mõnest patsiendist saab aga juba ukse peal aru, et ta on tsirroosihaige, sest inimese näo jume on kollakas, samuti võivad silmad olla kollakad, inimene on kõhnunud või kahvatu,“ kirjeldas Suurmaa.

Suurmaa sõnul on väga oluline, et perearstid võtaksid patsientidelt põhjaliku anamneesi, selgitamaks välja kaebuste tagamaad. Arvestada tuleks nii vanust, elukombeid, reisimist kui kindlasti ka alkoholi tarvitamist. Oluline on uurida sedagi, kas on tarvitatud narkootikume või tehtud tätoveeringuid, sest need on C-hepatiidi riskifaktorid.

„Lisaks tuleks uurida, kas enne 1990. aastat on patsiendil olnud mingeid operatsioone, traumat, vereülekandeid. Selgi juhul võib maksatsirroosi põhjuseks olla C-hepatiit, sest enne 1990. aastaid meil C-hepatiidi viirusest väga midagi ei teatud,“ selgitas Suurmaa.

C-hepatiidi varajane avastamine on väga oluline, sest kui see haigus on patsiendil juba mitukümmend aastat olnud, siis võib sellest areneda maksatsirroos.

„Pärast anamneesi võtmist tuleks vereproovi abil kontrollida maksanäitajaid,“ juhendas Suurmaa. See võimaldab tuvastada viirusevastaste antikehade olemasolu või puudumist. „Perearstid ei peaks ainult tegema analüüse, vaid haigeid tuleb ka katsuda,“ lisas Suurmaa. „Kõhu katsumisega saab öelda, kas maks on suurenenud või normaalne, terava nurgaga või pehme. See on väga lihtne ja võib väga palju öelda.“

Lisaks tõi gastroenteroloog välja, et maksahaiguste tuvastamisel on suureks abiks kõhukoopa ultraheliuuring. „Ultraheliga saab teada, kas maks on suurenenud, kas maks on sile, sagaraline, kas esineb maksa rasvumist,“ kirjeldas Suurmaa.

„Maksaensüüm gammaglutamüüli transferaas, trombotsüütide väärtus ja INR on informatiivsed, hindamaks maksa seisundit,“ lisas Suurmaa. „Kui ensüümide tase on tõusnud, siis järgmise sammuna võiks mõelda, miks need on tõusnud.“ Kui ensüümide tase on tõusnud isegi ainult veidi üle normi, ei tohiks seda tähelepanuta jätta ja võiks mõne aja pärast teha kordusuuringu.

Suurmaa tõi välja, et tänapäeval on abimeheks ka mitteinvasiivne ultrahelimeetod, millega saab mõõta maksatihedust. See näit võimaldab määrata maksaparenhüümi kahjustusastet ja fibroosistaadiumit. Praegu on mitteinvasiivne ultraheli aga pigem eriarstide pärusmaa.

Eriarstile suunamine

„Kui transaminaaside tase on 3–6 kuu jooksul tõusnud, siis tuleks patsient suunata eriarstile,“ soovitas gastroenteroloog. „Eriarsti vastuvõtul tehakse maksapaneel ja haaratakse analüüsidega kõik võimalikud haigused. Analüüse uurides selekteerub välja maksahaiguse põhjus,“ kirjeldas Suurmaa.

Maksahaiguse raskusaste diagnoositakse maksakoe biopsiaga. Suurmaa tõi välja, et kui patsiendil on alkohoolne maksahaigus ja veel mõni soodustav haigus, siis tekib patsiendil väga raske maksatsirroos.

Arst tõdes, et maksatsirroosi välja ravida ei olegi võimalik. Leevendada saab aga olukorda, kui kõrvaldada haiguse põhjus. Nii tuleks alkoholist põhjustatud maksatsirroosi korral patsiendile esmajärjekorras soovitada loobuda alkoholist. Suurmaa märkis, et nii kui inimene lõpetab alkoholi joomise, pidurdub ka tsirroos. „Kindlasti on alkoholist loobunud patsiendil suurem tõenäosus ellu jääda,“ lisas Suurmaa. Seega on äärmiselt oluline patsienti sel teel nõustada ja toetada.

Gastroenteroloog tõi veel välja, et ravi juures võib patsientidele soovitada maksa toetavaid antioksüdante.

„Selleks, et ennetada C-hepatiidist põhjustatud maksatsirroosi, peab patsient saama viirusevastast ravi,“ ütles Suurmaa. Seejuures nentis ta, et C-hepatiidi ravi areng on viimasel kümnel aastal olnud väga kiire. „Eestis on C-hepatiidi haigeid ravitud üle kümne aasta,“ märkis Suurmaa. Ta selgitas, et varem raviti C-hepatiiti kaksikraviga, mis oli küllaltki kallis ning vahel kestis ravikuur kuni aasta. Kaksikraviga oli paranemise tõenäosus väiksem kui 50 protsenti. Muud ravivõimalust Eestis aga varem ei olnud.

Nüüd on C-hepatiidi raviks uued ravivõimalused, kus ravikuuri kestus on kolm kuud. Olenevalt maksakahjustuse astmest otsustatakse, kas ravida vana või uue raviga. Uue ravi all peab Suurmaa silmas kurikuulsat C-hepatiidi kolmikravi, mis on väidetavalt haigekassa eelarve lõhki ajanud.

Suurmaa nentis, et uue raviga on ravitulemused suurepärased. „Ravi kestab ainult kolm kuud ja paranemine on 100%,“ märkis Suurmaa. Ta kinnitas, et uus C-hepatiidi ravi peatab haiguse kulu ja progresseerumise. „See on erakordne meditsiinisaavutus ja seda ravi rakendatakse siiski raskematele maksafibroosiga haigetele, kuid samas kulud kompenseeritakse,“ märkis Suurmaa. „Haigekassa oli ikka mõistlik, kui ta meile selle ravi lubas.“

Järelkontroll ja nõustamine

Külliki Suurmaa sõnul võiksid perearstid maksatsirroosi diagnoosiga patsiente kaks korda aastas ultraheliga kontrollida ning jälgida. See võimaldab õigeaegselt avastada maksavähi tekke.

Lisaks võiksid perearstid nõustada ja julgustada patsiente elama tervislikumalt. Suurmaa tõi välja, et väga oluline on nii tervislik toitumine, aktiivne liikumine kui alkoholist täielikult loobumine. „Iga suure alkoholikoguse tarbimine võib võrdlemisi kiiresti tekitada maksa rasvväärastusi,“ märkis Suurmaa.

„Raskemate haigete jaoks peaks esmatasandil leidma rohkem aega,“ lisas Suurmaa. „Muidugi see mingil määral koormab, kui aga perearst alati ei jõua sellega tegeleda, siis võiks nõustamise ja selgitamisega tegeleda pereõde.“