Kaire Innos
Kaire Innos

Kuidas ületada sõeluuringutes osalemise takistusi emakakaelavähi sõeluuringu näitel

Eestis ei ole üheski kolmest praegu rakendatavast sõeluuringuprogrammist õnnestunud jõuda soovitatud 70% osalusmäärani.

Avaldatud Viimati uuendatud

Autorid: Kaire Innos (vanemteadur) ja Reeli Hallik (analüütik), Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakond

Teaduslik tõendus, et vähi sõeluuringud aitavad hoida ära vähisurmi, on veenev. Eriti suurt kasu toovad vähiennetusele suunatud sõeluuringud, mille eesmärk on avastada vähieelsed seisundid ja seeläbi vähi teket vältida, nagu emakakaela- ja jämesoolevähi puhul. Paljude riikide kogemus näitab, et suure hõlmatusega sõeluuringud võimaldavad märkimisväärselt vähendada uute vähijuhtude ja -surmade arvu.

Ometi ei ole üheski kolmest Eestis praegu rakendatavast sõeluuringuprogrammist õnnestunud jõuda soovitatud 70% osalusmäärani.Sõeluuringus osalemise takistusi või barjääre on kirjeldatud arvukalt, on see siis ärevus ja hirm arstide või diagnoosi ees, varasem ebameeldiv kogemus, ajapuudus, piinlikkustunne, infopuudus ja teadmatus sõeluuringu kasulikkusest, kodulähedase sõeluuringupaiga või sobiva aja puudumine, puudulik transpordiühendus või võimetus kodust välja minna. Takistuste ületamiseks on välja pakutud mitmeid lahendusi. Toimiva näitena võib välja tuua Eestiski kasutusel oleva mammograafiabussi, mis toob rinnavähi sõeluuringu inimesele lähemale, või personaalse lähenemise perearsti kaasabil, nagu jämesoolevähi sõeluuringus.

Emakakaelavähi sõeluuringus osalemiseks ja günekotsütoloogilise uuringu ehk PAP-testi tegemiseks on seni olnud vaja minna ämmaemanda või naistearsti vastuvõtule, mis ei ole osa naiste jaoks lihtne või isegi võimalik. Alates 2021. aastast on sõeluuringu esmastestina kasutusel inimese papilloomiviiruse (HPV) uuring, mis on avanud võimaluse võtta kasutusele uued lahendused jõudmaks naisteni, kes ei ole seni saanud või tahtnud tulla kliinikusse sõeltesti andma.

HPV kodutestimise puhul saab naine selleks ettenähtud vahendi abil ise endale sobival ajal ja sobivas kohas proovi võtta ning selle posti teel laborisse analüüsimisele saata. Proovivõtuvahendid ja laborimetoodika on valideeritud ehk tulemused on kliinikus võetud proovidega sama usaldusväärsed. Et kodutestimine võiks sarnaselt mitme Euroopa riigiga Eestiski häid tulemusi anda, sai kinnitust 2020. aastal läbi viidud HPV kodutesti teostatavusuuringus, kuhu kutsuti osalema pikka aega PAP-testi mitte teinud naised.

Ligi kolmveerand uuringus osalenutest pidas suurimaks eeliseks võimalust teha test endale sobival ajal ja sobivas kohas, samal ajal kui privaatsust pidasid tähtsaks ligi pooled. Lisaks toodi välja: „Kodutestimine on lihtne, kiire ja diskreetne. Väga hea uuendus“; „Mugav meetod, eriti elanikele kaugemates punktides“; „Lisaks väiksemale ajakulule tähendab oluliselt lihtsam logistika seda, et testi tegemine ei lähe meelest”; „Kui poleks sellisel kujul uuringut tulnud, siis oleks jäänud tegemata”.

Selgusid mitmed naisterühmad, kellele niisugune viis on ainus võimalus sõeluuringus osalemiseks, näiteks vaimse või füüsilise erivajadusega isikud, samuti naised, kes on ise hooldaja rollis. Tänu kodutestimisele said sõeluuringus osaleda näiteks sügava vaimse puudega lapse ja vähihaige lähedase hooldajad. Kodutest osutus sobivaks ka puusaprobleemiga naisele, kellel ei ole võimalik günekoloogi toolile ronida.

Osalenutest 88% arvas, et nad eelistaksid kodutesti ka tulevikus. Näiteks märgiti: „Olin nii meeldivalt üllatunud, et selline kodutesti võimalus eksisteerib”; „Olen valmis alati proove kodus tegema, kui antakse võimalus”; „Kodutesti tegemise võimalus motiveerib testi tegema, aega on lihtne leida”; „Kui sellisel moel võetud proovi vastus on usaldusväärne, siis eelistan edaspidigi teha kodus”.

Mõistetav on uudse meetodiga kaasnev teatav ebakindlus, mis võib olla seotud nii korrektse proovivõtu kui ka tulemuste usaldusväärsusega. Näiteks väljendati muret: „Alati võib ju midagi nihu minna, arsti juures vaevalt“; „Ainuke kahtlus on, et ei tea ju, kui usaldusväärne enda võetud test on“. Seega on tähtis jagada selgeid ja kõigile arusaadavaid sõnumeid ning parandada üldist teadlikkust kodutesti kohta.

Muidugi ei lahenda kodutest kõiki emakakaelavähi sõeluuringu madala osalusmääraga seotud probleeme. Oluline on tagada sõeluuringus osalemise info jõudmine kõigi naisteni, infoliini olemasolu tekkinud küsimustele vastuste saamiseks, naiste teavitamine analüüsitulemustest, samuti empaatiline lähenemine ja sotsiaalne tugi neile, kes vajavad sõeluuringu esmastesti järel täiendavaid terviseuuringuid või ravi.

Praeguseks on läbi viidud ka kodutestimise pilootuuring, mille tulemused saavad kättesaadavaks 2022. aasta kevadel. Loodame, et õige pea muutub HPV kodutest osaks tavapärasest emakakaelavähi sõeluuringust. Ent võimalike takistuste analüüs peaks kuuluma iga sõeluuringu ettevalmistavate tööde sekka.

Artikkel ilmus veebruari Lege Artises. Telli ajakiri siit!

Powered by Labrador CMS