Krooniline neeruhaigus ja diabeet

On hästi teada, et neeruhaigete suremus südame-veresoonkonnahaiguste tõttu on enneaegse ateroskleroosi foonil umbes 15–20 korda suurem kui üldpopulatsioonis (2). Üldtuntud KNH põhjuste diabeedi ja hüpertensiooni tüsistusteks on paljud tervisehäired, sh neerupuudulikkus, kardiovaskulaarhaigus ja enneaegne surm, mis omakorda avaldavad märkimisväärset mõju tervishoiule ja sotsiaalsüsteemile: KNH ravi on kallis, eriti lõppstaadiumis, ja haigetel tekib oluline produktiivsuse langus seoses elukvaliteedi halvenemise ning töövõimetusega. Kahjuks jätkub aasta-aastalt KNH-haigete, eriti neeruasendusravil (NAR) olevate haigete arvu pidev suurenemine ja seda kiiremini kui tervishoiu rahaliste ressurside kasv. Õnneks on Põhjamaades, sh Eestis, näha tendentsi, et uute NAR-haigete osakaal on aastaid  juba stabiliseerunud (incidence, esinemus alla 120 ühe miljoni elaniku kohta aastas) ja võimalik, et see avaldab ka pikemaaegset mõju NAR-i koguarvule (3). Kuigi need väikesed edusammud on olemas, ei või me ära unustada probleeme, mis on viimastel aastakümnetel olulisel määral suunanud nefroloogilist praktikat KNH pandeemia poole: vananemine, multimorbiidsus, adipoossus, diabeet, hüpertensioon jm.