Kopsupõletiku ravis on lühemad antibiootikumikuurid tõhusamad

43 haiglat hõlmava kvaliteedi parandamise konsortsiumi andmeid kasutades vaadeldi antibiootikumravi kasutamist ligi 6500-l kopsupõletikuga patsiendil vahemikus 2017-2018. Antibiootikumravi sobiva kestuse hindamiseks kasutati riiklikke ravijuhendeid, mis soovitavad antibakteriaalse ravi pikkust vastavalt pneumoonia klassifikatsioonile (olme- vs hospitaalpneumoonia), tekitajale ja kliinilise stabiliseerumise ajale.

Olmepneumoonia korral on ootuspärane antibiootikumide vajadus viis päeva, seda pikendatakse, kui kliiniliselt stabiilne olukord saavutatakse aeglasemalt. Hospitaalpneumoonia, Staphylococcus aureus'e või mittefermenteerivate gram-negatiivsete mikroobide tekitatud kopsupõletiku ootuspärane antibakteriaalse ravi kestus on vähemalt seitse päeva.

Uuringus osalenud ligi 6500-st patsiendist (mediaanvanus 70 aastat) oli 4747-l olmepneumoonia ja 1734-l hospitaalpneumoonia. Enam kui pooltel (57%) oli kopsupõletik raske.

Liiga kaua said antibiootikume 68% uuritutest, seal hulgas 72% olmepneumooniaga ja 57% hospitaalpneumooniaga haigetest. Antibakteriaalse ravi kestus olme- ja hospitaalpneumooniaga haigetel oli vastavalt 8 ja 9 päeva. Ülearuse antibiootikumravi kestuse mediaan oli vastavalt 2 ja 1 päeva. Ülemäärast antibakteriaalset ravi ei saanud seletada haiguse raskuse või patsientide kliinilise seisundi erinevustega. Suurem osa olmepneumooniaga patsientidest (87%) stabiliseerusid kiirelt ja olid viiepäevase ravi kandidaadid, ometi sai vaid veerand neist ravi 5 (±1) päeva.

Koju kirjutamisel ordineeritud antibiootikumide kanda jäid pooled (50%) antibiootikumide võtmise päevad ja peaaegu kõik (93%) ülemäärased antibiootikumide võtmise päevad. Kodus pidid antibiootikume võtma 0 või 1 päeva ainult 18% patsientidest, kuigi ootuspärane oleks olnud 62%. Tundus, et pärast haiglast lahkumist hakkas kell uuesti algusest peale tiksuma ja 45% patsientidest said pärast koju saatmist veel täiskuuri antibiootikume (5, 7 või 10 päeva).

Vajalikust pikemad ravikuurid olid tõenäolisemad rögase köhaga patsientidel. Huvitaval kombel ennustas pikemaid ravikuure ka see, kui haiget koju kirjutades ei olnud märgitud ravi kestust.

Vajalikust pikemad ravikuurid ei parandanud haigete 30 päeva suremust, rehospitaliseerimisi ega EMO külastusi, kuid suurendasid antibiootikumidega seotud kõrvaltoimete esinemist. Pärast koju kirjutamist ühe kuu möödumisel telefoni teel läbi viidud küsitlusest selgus, et iga lisanduv ravipäev tõi kaasa 5% kõrgema tõenäosuse, et patsient raporteeriks mingit ravi kõrvaltoimet. Kõige sagedasemad kõrvaltoimed olid kõhulahtisus, seedetraktihäired ja limaskestade kandidoos.

Kokkuvõttes enam kui 2/3 patsientidest said vajalikust pikemaid antibakteriaalse ravi kuure. Pikem ravi, mis tavaliselt tähendas pärast haiglast välja kirjutamist jätkuvat suukaudset ravi, ei parandanud patsientide tulemusi, kuid suurendas antibootikumidega seotud kõrvaltoimete riski.

Vaughn VM, et al. Excess Antibiotic Treatment Duration and Adverse Events in Patients Hospitalized With Pneumonia: A Multihospital Cohort Study. Ann Intern Med. 2019 Jul 9. doi: 10.7326/M18-3640.