Kodade virvendusarütmiaga patsientide hemodünaamiline ja biokeemiline profiil ning 65-aastaste ja vanemate kodade virvendusarütmiaga patsientide antikoagulantravi Eestis

Kodade virvendusarütmia on kõige sagedasem rütmi­häire maailmas, esinedes 2–4%-l täiskasvanud elanikest. Tegemist ei ole healoomulise haigusega, kuna see suurendab oluliselt ajuinsuldi ja südamepuudulikkuse tekkeriski ja halvendab elukvaliteeti. Kuigi teada on mitmed rütmihäiret mõjutavad riskifaktorid, nagu hüpertensioon, dia­beet, uneapnoe ja ülekaal, pole praeguseni veel kõik KVA-ga seotud patofüsioloogilised ja hemodünaamikaga seotud mehhanismid selged. KVA suurendab ajuinsuldi riski kuni viis korda. Enamikel ≥ 65-aastastel patsientidel esineb suurenenud ajuinsuldi risk, mistõttu on trombi profülaktikaks vajalik püsiv antikoagulantravi. Mitmed registriuuringud on näidanud antikoagulantravi alakasutust, kuid vaatamata sellele puudub täpne teave Eestis antikoagulantide trombiprofülaktikaks kasutamise kohta.