KLIINIK 2019: krooniline venoosne puudulikkus

Krooniline venoosne puudulikkus (KVP) on veenihaigusest ja anormaalsest verevoolust tingitud veenulite ja kapillaaride endoteeli kahjustus koos vee ning plasmavalkude lekkimisega kudedesse ning hilisem hapniku ja toitainete difusiooni häirumine kudede ja vere vahel, mis väljendub jäseme turse ja eeskätt pehme koe kahjustusega. Krooniline venoosne haavand on avatud pehmekoeline kahjustusala, mis asetseb põlve ja hüppeliigese vahelisel ala, ei parane vähemalt nelja nädala jooksul ja on tekkinud veenihaiguse tagajärjel. Haavandeid esineb ca 1%-l elanikkonnast ja 3%-l üle 80-aastatest.

KVP võib välja kujuneda süvaveenitromboosi järgselt (20-40% post-trombootiline sündroom), veenilaienditest (vena saphnena magna või vena saphena magna suurte kõrvalharude haiguse korral) ja perforantveenide puudulikkuse korral. Soodustavad faktorid on eelnevad ulatuslikud pehmekoelised vigastused, kõrgem vanus, naissugu, kaasuvad haigused (eelkõige rasvumine, kardiovaskulaarsüsteemi puudulikkus).

Venoosse puudulikkuse ja haavandi diagnostikas on kesksel kohal kliiniline leid, tüüpilise lokalisatsiooniga haavand ja ultraheli Doppler uuringul iseloomulik leid: süvaveenide kahjustus-puudulikkus, post-trombootilised muutused, vena saphena magna põhitüve puudulikkus ja laienemine ning perforantveenide puudulikkus. Alati peab ka välistama arteriaalse puudulikkuse, milleks peab patsiendi lõõgastunud lamavas asendis palpeerima pulsse kubemes, põlveõndlas ja labajalal (a. dorsalis pedis’el ja a. tibialis posterior’il).

Ravi nurgakiviks on kompressioonteraapia (sukk, põlvik, sukkpüksid). CEAP klassifikatsiooni järgi C4 - C6 staadiumi korral peaks kasutama 23 - 32mmHg (II klass), C6 ja haavandi olemasolul 40 mmHg kompressiooni. Kasutada võib ka elastset sidet, mis on eriti sobilik ravi algfaasis, tugeva valu korral. Elastiksideme peaks siduma suunaga alt üles.

Kompressioonisukki ning elastiksidet kasutada päevasel ehk aktiivsel ajal.

C4 - C5 staadiumite korral peab olema äärmiselt ettevaatlik nahka ärritavate ja kuivatavate geelide ja kreemidega. Oluline on nahahooldus ja niisutamine baaskreemidega. Vajadusel rakendada ekseemi ravi ning võib ka konsulteerida dermatoloogiga. C6 staadiumiga ehk haavandiga on ülioluline haavandi pesemine ja ümbritseva naha hooldus. Tuleb vältida agressiivse toimega salve (näiteks joodi sisaldavaid).

C6 staadiumil infektsiooni korral tuleb rakendada suukaudset ravi antibiootikumidega ning kasu võib ka olla vere reoloogiat parandavatest ravimitest (pentoksüfülliin 400mg x2 või 600mg x2). Venotoonikumid ei aita kaasa haavandi paranemisele või C4 – C5 nahamuutuste taandumisele, küll aga võivad need vähendada patsiendi venoossest puudulikkusest tingitud subjektiivseid vaevusi.

Invasiivne ravi on Eestis kasutusel pindmistel veenidel. Kasutatakse kirurgilist ravi, endovenoosseid meetodeid (skleroteraapia, laser- ja raadiosageduslik ablatsioon). Eelduseks on süvaveenide avatus ehk need ei tohi olla okluseerunud. C4 – C5 staadiumite puhul ei ole invasiivse ja kompressioonravi puhul olulist vahet, kuid C6 puhul on invasiivne ravi haavandi paranemisel efektiivsem ning esineb vähem retsidiive.