Kiirabi 2023 | Taaselustamiste analüüs

Autor: Doris Karask, meditsiinitoimetaja

15. septembril toimus Tartus Eesti Kiirabi Liidu (EKL) konverents „Kiirabi 2023“. Ürituse kava oli tihe ja mitmekülgne – käsitletud teemad varieerusid kiirabi hetkeseisu puudutavatest näitajatest tulevikuvisioonideni, lisaks räägiti kiirabitöötaja rollidest väljaspool operatiivtööd ning esitusele tuli ka mitu põnevat haigusjuhtu. Med24 avaldab valiku konverentsi ettekannete ülevaadetest. Pikem ülevaade ilmub oktoobri Lege Artises.

Tallinna Kiirabi juht dr Raul Adlas tutvustas 2022. aasta taaselustamiste analüüsi Tallinna Kiirabi teeninduspiirkonnas. Taaselustamise edukust uuritakse, sest see on hea indikaator ühiskonna heaolu näitajana.

Tallinna kiirabi teeninduspiirkonda kuulub u 500 000 inimest ning väljakutseid oli möödunud aastal 104 518. Elustamisi oli kokku 260 ehk 0,25% kõigist väljakutsetest. Oluline ja rahvusvaheliselt võrreldav kvaliteedinäitaja on elustamiste arv 100 000 elaniku kohta ning see oli 52. Patsiendi keskmine vanus oli 59,7 aastat ning elustati 189 meest ja 71 naist.

Eeldatav südameseiskuse põhjus oli enamasti kardiaalne, harvem mürgistus, hüpoksia, trauma ja verejooks, väga paljudel juhtudel (94) jäi põhjus teadmata, sest lahanguandmed ei olnud uuringu jaoks kättesaadavad. Arstlik tugi oli elustamisel 84,6%-l juhtudest, ülejäänud kordadel kasutati telemeditsiini võimalusi. Mehaanilise südamemassaaži seadet kasutati 47 korral, AED-d kahel korral (Tallinna Lennujaamas ja SEB pangas).

Uuringutulemusi analüüsiti Utsteini meetodil, mis standardiseerib need rahvusvaheliselt kasutatavaks. Südameseiskusi eeldatavalt kardiaalsel põhjusel ja tunnistajate juuresolekul oli 89, neist umbes kolmandik olid kohe defibrilleeritavad. Kiirabi kohalejõudmise keskmine aeg oli 6,5 minutit. Esmaabi anti enne kiirabi saabumist 48,3%-l tunnistajatega kardiaalsetest surmadest. Keskmine aeg esimese defibrilleerimiseni oli 6,8 minutit. Tulemused olid paremad neil patsientidel, kelleni jõudis kiirabi ja defibrillatsioon varem. 39,3% tunnistajatega kardiaalsetest surmadest jõudsid haiglasse, neist 40% ehk 14 patsienti olid haiglast välja kirjutades säilinud KNSi funktsiooniga, kuid kui arvestada hulka kõik elustatud (ka mürgistused jne), kes haiglasse jõudsid, siis nendest oli säilinud KNSi funktsioon 44,8%-l. Kindel seos on, et elustamise alustamine enne kiirabi saabumist suurendab tunduvalt õnnestumise protsenti.

Uuriti ka elustamisvajadust piirkonniti. Suuremates linnaosades oli see ligilähedane üksteisele ja keskmisele üldisele näitajale (52 / 100 000), kuid Maardus oli ellujäämisprotsent väiksem, Viimsis oli samas vähem elustamisi ja väga suur edukuse protsent. Teiste Euroopa riikidega võrreldes oleme elustamiste arvu kohta 100 000 inimese suhtes sarnased Norraga (ehk keskmiste juures). Kahjuks ei ole Eesti liitunud elustamise registriga, mis võimaldaks veelgi paremat ülevaadet.