Kiirabi 2023 | Sotsiaalmeedia ja kriminaalmenetlus

Autor: Doris Karask, meditsiinitoimetaja

15. septembril toimus Tartus Eesti Kiirabi Liidu (EKL) konverents „Kiirabi 2023“. Ürituse kava oli tihe ja mitmekülgne – käsitletud teemad varieerusid kiirabi hetkeseisu puudutavatest näitajatest tulevikuvisioonideni, lisaks räägiti kiirabitöötaja rollidest väljaspool operatiivtööd ning esitusele tuli ka mitu põnevat haigusjuhtu. Med24 avaldab valiku konverentsi ettekannete ülevaadetest. Pikem ülevaade ilmub oktoobri Lege Artises.

Hisko Vares Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kriminaalbüroost kõneles sellest, kuidas mõtlematu postitus sotsiaalmeedias võib raskendada kriminaalmenetluse läbiviimist. Kui tuleb mõte midagi internetis avaldada, tuleb teha otsus, kas tegu on isikliku või tööalase teemaga, ning samuti juurelda selle üle, mis on postituse eesmärk. Vältima peab esialgseid ütlusi emotsioonide pinnalt ja väärinfo jagamist, paanika tekitamist ning info avalikustamist valel ajal. Samuti tuleb ka internetiväliselt olla väga ettevaatlik, kellega, kus ja mida rääkida, sest liigne ja liiga vara avaldatud info võib aidata kurjategijatel asitõendeid hävitada, langetada tõendite väärtust ning karistuse suurust ja mis kõige olulisem – suurendada ohvrite ja nende lähedaste kannatusi.

Rääkides levivatest kuuldustest rõhutas esineja ka seda, et kui on kahtlus uimastamisele (näiteks nn korgijoogiga), siis tuleks kaasata politseipatrull (näiteks anda Häirekeskuse kaudu politseile teada, kuhu EMO-sse patsient viiakse), kes viib kohe uriiniproovi Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, sest tegemist on ajakriitilise analüüsiga. Ainult nii on võimalik probleemi ulatust hinnata ja süüdlaseid vastutusele võtta.