Kiirabi 2023 | Kiirabiteenuse riiklikust järelevalvest kiirabi seisukohalt: häirib pisiasjadesse laskumine

Autor: Doris Karask, meditsiinitoimetaja

15. septembril toimus Tartus Eesti Kiirabi Liidu (EKL) konverents „Kiirabi 2023“. Ürituse kava oli tihe ja mitmekülgne – käsitletud teemad varieerusid kiirabi hetkeseisu puudutavatest näitajatest tulevikuvisioonideni, lisaks räägiti kiirabitöötaja rollidest väljaspool operatiivtööd ning esitusele tuli ka mitu põnevat haigusjuhtu. Med24 avaldab valiku konverentsi ettekannete ülevaadetest. Pikem ülevaade ilmub oktoobri Lege Artises.

Kiirabi vaatest järelevalvele rääkis Tartu Kiirabi endine juht dr Veronika Reinhard. Töötajate seisukohast on järelevalve eesmärk leida süsteemsed vead ning neid parandades tõsta teenuse kvaliteeti. Sel korral toimunud järelevalve puhul häiris töötajaid enim sisulises mõttes ebaolulistesse pisiasjadesse laskumine ja puudulik kommunikatsioon. Seoses varustuses leitud puudustega tõi esineja välja, et antud määrus pärineb aastast 2018 ja seal pakutav nimekiri on seetõttu suuresti aegunud. Seetõttu tegi EKL ettepaneku määruse muutmiseks ja selle katteks rahastuse saamiseks. Täpsemalt tuleks nimekiri muuta üldsõnalisemaks, võimaldamaks paindlikumat lähenemist (nt NSAIDid ravimirühmana preparaatide nimekirja asemel), ja viia korrelatsiooni uuenevate ravijuhistega ning ravimite tarnevõimalustega.

Dokumentatsiooni kohta on oluline märkida, et kõiki lahtreid kiirabikaardil täitma ei pea, kuid kõik relevantne tuleb siiski ära märkida. Kaardi täitmisel lähtutakse kiirabi tegevusjuhistest, kvaliteediindikaatoritest ning heast meditsiinilisest tavast ning EKLi hinnangul saab selle töö sisulist kvaliteeti hinnata ainult valdkonnas töötav meedik, samas kui kohustuslike väljade kontroll võiks olla masinloetav. Väljasõiduaegade kohta on määruses nõue, et kiirabi alustaks D-kutse korral sõitu ühe minuti jooksul. Esineja tõi välja, et tekib küsimus, kas see kriteerium mõjutab abi kvaliteeti ja mis on selle tõenduspõhisus – vaja oleks täiendavaid uuringuid.

Viivituse põhjuseid on erinevaid, näiteks võivad kiirabibaasi siseruumid asuda autost liiga kaugel; on tehnilised probleemid Häirekeskusega ühendumisel; D-prioriteedi devalveerumine töötajate jaoks (kutsete vale prioriseerimise tõttu), samuti erineb arusaam sellest, mis on kiirabivisiidi alguseks. Oluliselt parem näitaja on tervisekassa kiirabi kvaliteediindikaator, mis hindab kiirabi kogu reageerimisaega D-prioriteediga kutsetel.

Kokkuvõtteks nenditi, et läbimõeldud, eesmärgipärane ja hästi kommunikeeritud kontroll on kindlasti vajalik, kuid vältida tuleb karistusoperatsiooni maiku.