Kiirabi 2023 | Kiirabiteenuse riiklikus järelevalves on võetud suund ennetavatele tegevustele

Autor: Doris Karask, meditsiinitoimetaja

15. septembril toimus Tartus Eesti Kiirabi Liidu (EKL) konverents „Kiirabi 2023“. Ürituse kava oli tihe ja mitmekülgne – käsitletud teemad varieerusid kiirabi hetkeseisu puudutavatest näitajatest tulevikuvisioonideni, lisaks räägiti kiirabitöötaja rollidest väljaspool operatiivtööd ning esitusele tuli ka mitu põnevat haigusjuhtu. Med24 avaldab valiku konverentsi ettekannete ülevaadetest. Pikem ülevaade ilmub oktoobri Lege Artises.

Terviseameti peadirektori asetäitja Ragnar Vaiknemets seletas, et riiklik järelevalve on oluline ohutu ja kvaliteetse teenuse tagamiseks ning ohu ennetamiseks ja sellele reageerimiseks. Kui oht või rikkumine on tuvastatud, algatatakse riiklik järelevalvemenetlus. Ohuprognoos määrab kindlaks, millistest põhimõtetest lähtuvalt kontrollib terviseamet vastava valdkonna teenuseosutajaid – kiirabivaldkonna puhul hinnatakse brigaadi koosseisu ja varustust, väljasõiduaega olenevalt väljakutse prioriteedist ning dokumenteerimist (kiirabikaart). Järelevalvet viivad läbi terviseameti regionaalosakondade inspektorid. Oluline on mõista, et terviseamet kontrollib ja hindab tervishoiuteenuse osutamise nõuetekohasust ja seadusele vastavust, kuid ei anna hinnangut tervishoiutöötaja sisulisele tööle ja teenuse osutamise kvaliteedile (sh suhtlusküsimused).

Ravivigadesse puutuvaga tegeleb praegu sotsiaalministeeriumi alluvuses olev komisjon, kuid järgmisest suvest liigub see funktsioon seoses tervishoiuteenuse osutaja vastutuskindlustuse seaduse rakendamisega terviseametisse loodavale lepituskomisjonile.

Hiljuti läbi viidud järelevalve oli varasemast erinev selle poolest, et kui seni on järelevalve olnud pigem reageeriv, see tähendab, et on tegeletud juba kerkinud probleemidega, siis seekord valiti igast regioonist välja mõned brigaadid, mida kontrolliti ennetavalt. Edaspidi ongi suund võetud just ennetavale järelevalvele, sest see on tänapäevane lähenemine, mis tagab nõuetekohase ja kvaliteetse kiirabiteenuse.

Järelevalve tulemused olid järgmised: varustuse puudustena toodi välja mõningaid aegunud või puuduvaid ravimeid ja väiksemaid tarvikuid. Väljasõiduaegade kontrollimiseks vaadati D (delta) prioriteediga läbi 48 ja C (charlie) prioriteediga 110 kaarti, väljasõiduaeg ei vastanud nõuetele vastavalt 26 ja 23 juhul. Dokumenteerimisel esines erinevusi Häirekeskuse automaatsete andmete ja käsitsi sisestatud väljasõiduaegade vahel, mõnel juhul oli puudulik anamnees ja objektiivne staatus või allergiate info. Ettekirjutus tehti kolmele kiirabipidajale, kahe pidajaga on veel menetlus pooleli. Edaspidiseks koostöö parandamiseks paneb terviseamet ette korraldada regulaarseid kohtumisi kõigi kiirabipidajatega, et ennetavalt käsitleda üleskerkinud küsimusi.

Kuivõrd meediast on käinud läbi, justkui oleks probleeme kiirabiteenuse kiire kättesaadavusega tehti ka analüüs, kontrollimaks väljasõiduaegade manuaalset korrigeerimist ja selle mõju. Leiti, et võrdselt on aegu muudetud võrreldes Häirekeskuse märgituga nii varasemaks kui ka hilisemaks ja aegade muutmisel ei olnud statistiliselt olulist erinevust hospitaliseerimistega. Osakaalud erinesid brigaadide ja kiirabipidajate lõikes, kuid tegu ei ole kasvava trendi ega suure probleemiga. Kahjuks ei ole teada, miks aegu muudeti. Planeeritakse, et edaspidi võiks saada väljasõiduaega muuta ainult juhul, kui kaardil on täidetud väli muutmise põhjendusega. Kindlasti tuleks vajadusel kasutada kutse prioriteedi muutmise võimalust.