Kersti Kink: C-hepatiidi puhul peame huvituma tervest perest
Lääne-Tallinna keskhaigla nakkushaiguste arst Kersti Kink rääkis arstide päevadel C-hepatiidist Eesti lastel, öeldes, et selle haiguse puhul ei saa vaadata ainult üht inimest, vaid kindlasti peab huvituma tervest perekonnast.
Lääne-Tallinna keskhaigla nakkushaiguste arst Kersti Kink rääkis arstide päevadel teemal „Krooniline C-hepatiit Eesti lastel“.
„Eestis on kaks epideemiat – mitte ainult HIV, vaid ka C-hepatiidi viirus (HCV),“ lausus Kink. HIV-positiivseid patsiente on meil 7000-8000, neist 55 lapsed. Nad on kõik nakatunud vertikaalsel teel. Eelmisel aastal ei diagnoositud Eestis ühtegi HIV-positiivset last. Hinnanguliselt on Eestis 20 000 patsienti, kes HCV antikehi kannavad ja sealt on diagnoositud 22 last. „See on mõtlemise koht. Kui näeme, et kolm korda rohkem on C-hepatiiti kui HIVi, siis tegelikult peaks neid lapsi olema rohkem, sest emalt lapsele ülekande riskiprotsent on 5%.“
Alates 2012. aastast on diagnoositud varasemast rohkem lapsi. Kui varem lisandus aastas 1-2 last ja vahel mitte ühtegi, siis alates 2012. aastast on hakatud paremini diagnoosima ja praegu on keskeltläbi neli väikest patsienti aastas.
Krooniline haigus on 85 protsendil ja tervistub 15 protsenti.
„Kui oleme lapse esimesel eluaastal diagnoosinud kroonilise C-hepatiidi, siis on teoreetiline võimalus, et neljandaks-viiendaks eluaastaks toimub iseeneslik paranemine,“ ütles Kink. „Seni tundus, et see on vaid teoreetiline võimalus, aga see ka toimus. Ühel meie lapsel, kes on 5-aastane, toimus iseeneslik paranemine. Suurest viiruskoormusest hoolimata oli ta eelmise aasta sügisel viirusevaba. Kevadel saime sama tulemuse. Siit mõtlemise koht, et äkki enne 4-5. eluaastat polegi mõtet neid lapsi ravida, kui vajadust ei ole, vaid lihtsalt jälgida. Muus osas on haiguse kulg lastel sarnane täiskavanutele, ainult, et tsirroosi tekkimine on lastel kindlasti harvem ja aeglasem.“
Kink rääkis, et haiguse kulgu ei saa prognoosida. See ei sõltu viiruse genotüübist ega hulgast. Laste nakatumine toimub eranditult vertiaalsel teel ehk emalt raseduse ajal. Kindel on see, et vertikaalsel nakkusel ei ole seost sünnitusviisi ja rinnaga toitumise vahel, mis on HIV nakkuse puhul. Kui ema on HCV-positiivne, siis on ülekanderisk emalt lapsele 5 protsenti. Kui emal on lisaks ka HIV, on ülekande risk 10 protsenti. Risk suureneb, kui on kõrge viiruskoormus ja rase on nakatunud kolmandal trimestril.
„Nii nagu täiskasvanutel, on see ka imikutel ja lastel asümptomaatiline haigus,“ ütles Kink. „Neid lapsi tuleb lihtsalt uurida, eriti hoolsalt riskigrupi lapsi. Kui on suur tõenäous, et lapsel võib olla HCV nakkus emalt saadud, siis võib 2-6 kuu vanuselt teha HCV RNA PCRi. Mõni võib küsida, et mis see meile annab, aga siis oskame teda pärast regulaarselt jälgida. HCV Ak tuleks teha 24 kuu vanuselt – siis on päris kindel, et pole valepositiivne.“ Laps tunnistatakse terveks siis, kui selleks ajaks on antikehad negatiivsed.
Kroonilise HCV ravivõimalustest rääkides ütles Kink, et alates 3. eluaastast on lubatud ravima hakata. Enne 10. eluaastat on soovitatav ära ravida, kui üldse ravi alustada. See on pikk ja raske ravi, suur katsumus, lisas Kink.
„Laste ravi on jäänud toppama sinna, kus oli täiskavanute ravi 2001. aastal,“ ütles ta. „Nüüd aprilli alguses kiitis FDA heaks kaks kroonilise HCV ravimit lastele. Esialgu on need lubatud alates 12. eluaastast ja laps peab kaaluma 35 kg.“ Need uued ravimid, mis on mõeldud 1., 2. ja 3. genotüübile, vähendavad oluliselt ravikuuri kestvust.
Kink meenutas, et HCV nakkuse vastu pole vaktsiini ega immunoglobuliini.
„Oluline on varajane diagnoosimine ja õigeaegne ravi,“ ütles Kink. „Võime õigeaegset ravi ju soovida, aga palju tööd on vaja teha, et see õigeaegne ravi ei oleks sõltuvuses fibroosi astmest.“
„Keda peaks testima? Kindlasti peaks vaatama üle kõik HIV-positiivsetel ja HCV-positiivsetel emadel sündinud lapsed,“ rääkis Kink. „Peame uurima ja huvituma perekonnast. Meie oma nakkuskliinikus töötame terve perekonnaga ja oleme harjunud küsima, kas abikaasa on analüüsid andnud. Me ei peaks vaatama ainult üht inimest.“
Kroonilise HCV diagnoosiga lapsed on Eestis jälgimisel kolmes suures keskuses: Lääne-Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis ja Ida-Viru Keskhaiglas. Nagu eelpool öeldud, on praegu teadaolevalt nakatunud vertikaalselt 22 last, kellest 20 lapsel on HCV ja kahel lisaks veel HIV. Asümptomaatilised olid 15 last, ALT/AST kuni 2-kordne tõus oli 4 lapsel ja kuni 5-kordne tõus 3 lapsel. Viiruskoormused on neil reeglina väga kõrged. Ravitud on kuus last ja kõik nad on täiesti terveks saanud.
„Oleme teinud valikuliselt. See on lapsevanemaga kokkulepe ja loomulikult peavad transaminaasid olema järjepidevalt suuremad ja tunduma, et on mõistlik enne kooli ära ravida või jääda ootama paremaid ravimeid, sest kaht asja koos teha ei saa – laps ei saa koolis käia ja selle raviga tegeleda, sest palavikud on muljetavaldavad,“ ütles Kink.