Kasvaja puhul võivad kaebused olla pikka aega tagasihoidlikud või üldse puududa

„Kõige sagedasemad meestel esinevad vähid on eesnäärmevähk, kopsuvähk, kolorektaalvähk ja mitte-melanoom nahavähk,“ toob TÜ hematoloogia-onkoloogia kliiniku onkoloogia doktorant Sandra Kase välja. Tema sõnul võib jagada riskifaktorid kaheks: elustiiliga seotud faktorid ning geneetilised faktorid. Elustiiliga seotud faktoriteks on näiteks suitsetamine, ebatervislik dieet ning ülekaal, vähene füüsiline aktiivsus, eksponeeritus UV-kiirgusele või muudele kemikaalidele. Geneetilisteks riskifaktoriteks loetakse geneetilist eelsoodumust, kuhu alla kuuluvad perekondlik vähianamnees, inimese genotüüp (mis viitab geenidele) ning fenotüüp (indiviidi karakteristika, mis on seotud geenidega, sh rass).

„Elustiiliga seotud riskifaktoritest on meeste suurem risk vähki haigestuda seotud sagedamini esinevate ebatervislike harjumustega nagu suitsetamine, tasakaalustamata toitumine ning sellega seonduv ülekaalulisus, suurema koguse alkoholi tarvitamine ning kokkupuude mitmesuguste kantserogeensete ainetega,“ ütles Kase. „Ehkki elustiili riskifaktorid on samad nii naistel kui meestel, on meestel siiski vähi esinemissagedus suurem. See on seotud hormonaalsete erinevuste, X-kromosoomi, immuunsüsteemi ning isegi üsasisese arenguga.“

Kahjuks näitavad Kase sõnul uuringud, et meestel on suurem oht ka vähki surra, mis on tingitud hoiatavate tervisesümptomite eiramisest. Mehed käivad naistest harvemini tervisekontrollis ning pöörduvad arsti poole tihti alles siis, kui on põhjust muretsemiseks.

Küsimusele, kas Eesti meeste riskitegurid erinevad kuidagi teiste riikide või Euroopa meeste omadest, vastas Kase, et lääne poolt ilmestavad enam heaoluühiskonnale ja elu mugavnemisele omased tegurid nagu näiteks kiire elutempo, stress, ebapiisav uneaeg, ebatervislikud söömisharjumused ja vähene liikumine.

„Mida enam arengumaade suunas vaadata, seda rohkem peab rääkima ka õhu-, vee- ja toidukvaliteedist, ravimite ning arstiabi kättesaadavusest ja inimeste terviseteadlikkusest,“ lausus ta. „Eesti sarnaneb oma hoiakutelt ning suhtumiselt järjest enam läänemaailmale. Ei saaks väita, et mõni riskifaktor võrreldes muu maailmaga eriliselt silma paistaks, kuid tervisekäitumises ning tervise väärtustamise osas rõhutaksin erinevusi Lääne-Euroopaga küll.“

Mida peaksid arstid tähele panema? Kase rõhutas, et pikaajalised ning korduvad probleemid vajavad valvsust, isegi kui patsientidel puudub tüüpiline suitsetamise, alkoholi liigtarbimise ning võib-olla ka muu riskikäitumise anamnees, mis vähendab kahtlusi pahaloomulisele kasvajale.

„Kuna kaebused võivad pikka aega olla tagasihoidlikud või hoopiski puududa, siis nii arsti- kui patsiendipoolne tähelepanelikkus on mõnikord kõige olulisem kasvaja varajaseks avastamiseks,“ ütles Kase. „Patsiendi seisukohast oluline kasvajahaiguse ennetamine ja võimalikult varajane avastamine, sest haiguse levik määrab ravimeetodi ning haiguse prognoosi. Arst saab suurendada patsiendi teadlikkust, motiveerida elustiilimuutusi, suunata patsienti sõeluuringutes osalema, kuid arsti-patsiendi suhe on ennekõike koostöö ning tervise eest hoolitsema peab ka patsient ise.“

Sandra Kase kõneleb meeste vähi riskiteguritest täpsemalt 27. oktoobril Tartus toimuval onkoloogiakonverentsil "Mehed ja vähk". Täpsema info konverentsi kohta leiab siit.