Kardioloogide seltsi uus president: pandeemia andis jõulise tõuke virtuaalsete suhtluskanalite arenguks
COVID-19 on meditsiini kindlasti väga palju mõjutanud, kuid igast halvast perioodist saab ja tuleb ammutada kogemust ja tarkust tulevikuks, rääkis Eesti Kardioloogide Seltsi uus president Märt Elmet.
Kardioloogide selts valis juunis uue juhatuse aastateks 2021-2024. Seni juhtis seltsi Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Priit Kampus, uueks presidendiks valiti Tartu Ülikooli kliinikumi südamekliiniku 1. kardioloogia osakonna juhataja Märt Elmet.
Miks kandideerisite seltsi juhiks?
Eesti Kardioloogide Selts on pikkade traditsioonidega demokraatlik organisatsioon, mis vahetab oma juhatust iga kolme aasta tagant. Seetõttu saab paljudele kardioloogidele osaks võimalus oma erialaseltsi mõni aeg vedada. Olen kardioloogina nüüdseks juba paarkümmend aastat tegutsenud ja tunnen valdkonda piisavalt, et saaksin ka ühise arengu nimel panustada.
Mis on hetkel seltsi jaoks olulised teemad?
Kardioloogide seltsil on hulk traditsioonilisi tegevusi, näiteks kardioloogide regulaarsed koolitusüritused, mis vajavad parimal moel jätkamist. Paljud erialaseltside toimetamised, ehkki nende töömaht võib olla suur, kipuvad toimuma üldsuse eest üsna varjatult. Näiteks läinud aastal lõppes koostöös Eesti Haigekassaga pikki aastaid kestnud kardioloogiliste teenuste hinnakirja kaasajastamine. Lähiaastatel seisab ees kardioloogia eriala arengukava uuendamine. Kardioloogide seltsi jaoks on oluline jätkuvalt arendada välissuhtlust nii Skandinaavia kui Euroopa tasandil. Ja loomulikult peame eelkõige tegelema oma eriala arendamise ja esindamisega Eestis. Kardioloogide järelkasvu kvaliteetne ja piisaval hulgal koolitamine ning eriala tegemistesse kaasamine on alati olnud seltsi üheks prioriteediks.
Kas või kuidas on koroonaolukord tegevusi mõjutanud?
COVID-19 on meditsiini kindlasti väga palju mõjutanud, kuid igast halvast perioodist saab ja tuleb ammutada kogemust ja tarkust tulevikuks. Pandeemia andis jõulise tõuke virtuaalsete suhtluskanalite arenguks, mis on kindlasti positiivne trend. Nii on ka meie seltsi tegemised olnud vahepeal virtuaalsed, kuid midagi olulist ei ole tegemata jäänud.
2020. aastal esimese COVID-19 laine ajal täheldati kogu maailmas südamehaigete arstiabi otsimise märgatavat langust, mis viis patsiente eluohtlike tüsistusteni. Eesti Kardioloogide Selts on ühinenud üleeuroopalise teavituskampaaniaga, mis kutsub inimesi oma südametervisega aktiivselt tegelema ka koroonakaose tingimustes.
Mis suunas peaks selts teie arvates edasi liikuma?
Kardioloogide seltsil on õnnestunud oma organisatsiooni tervis hoida õige heas korras. Erinevate põlvkondade kardioloogidel on olnud võimalus eriala arengu nimel koos tegutseda ja ühiseid eesmärke sõnastades saab teha suuri asju. Erialaseltsil on selle tegevuse koordineerimisel suur roll.
Eesti probleemiks jääb alati väiksus, mille tõttu mitmete harvaesinevate haiguste või keerukamate ravivõtete puhul jääb kogemust napiks ja ainult Eestis õppides jääb noorte arstide haridustee ühekülgseks. Välisriikides praktiseerimine ning sealse kogemuse ja kontaktide koju tagasi toomine on mõttemaailma värsendamiseks ülioluline. Kardioloogide selts toetab noorte arstide välispraktikat iga-aastase koolitusstipendiumiga, kuid see on vaid väike piisk meres. Nii mõnigi kord vajaks meie noored arstid suuremat ja sihipärasemat ambitsiooni, mille saavutamisel saaks erialaselts abiks olla.
Teie valdkond on implanteeritavad kardioverter-defibrillaatorid ja südamesiirdamine. Milliseid arenguid selles vallas sooviksite Eestis näha ja mida seltsi poolt ära teha?
Pean enda tegutsemisvaldkonnaks südamepuudulikkust laiemalt. Selle alla mahuvad väga erinevad tegevused ja ravivõtted. Südamesiirdamine on neist vast keerukaim ja kõige enam inimerssurssi vajav. Erialaseltsi ülesanne on vahendada uusimat infomatsiooni kardioloogide ja riiklike struktuuride vahel, et tagada ravimite ja seadmete kättesaadavus patsientidele. Senise kogemuse põhjal julgen öelda, et Eesti Haigekassa ja Sotsiaalministeerium on nii meedikute kui patsientide jaoks olnud igati toetav partner ja uute ravivõimaluset kättesadavus on eestimaalaste jaoks hea.
Kindlasti saab kõiki häid asju veel paremaks teha, näiteks paremini saaks korraldada koostööd nii erinevate raviasutuste kui erinevate erialade vahel.