Kaire Innos: tähtis on alustada poiste HPV-vastase vaktsineerimise ettevalmistamisega

Üle-eelmise nädalal kiideti heaks Eesti vähitõrje tegevuskava järgmiseks kümneks aastaks. Vähitõrje tegevuskava koostamist juhtis Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna juhataja Kaire Innos.

Milline on olukord Eestis - kas ja kui palju suureneb igal aastal vähijuhtude arv?

Vähitõrje tegevuskava sisaldab kokkuvõtet viimastel aastatel tehtud teadusuuringute tulemustest vähihaigestumuse ja -elulemuse kohta. 2018. aastal haigestus Eestis vähki ligi 8800 inimest. Vähitõrje tegevuskava jaoks tehtud prognoosi kohaselt ligineb 2030. aastal uute juhtude arv juba 11 000-le. Uute vähijuhtude arv suureneb paljuski seoses eluea pikenemise ja rahvastiku vananemisega. Ent paraku kasvab ka mitmete selliste paikmete haigestumus, mis on seotud elustiiliga. Tuleb rõhutada, et ligi 40 protsenti kõigist vähijuhtudest on välditavad.

Millised on levinumad paikmed?

Osa paikmete haigestumus on meil Euroopa keskmisest suurem (näiteks maovähk, meeste kopsuvähk emakakaelavähk, neeruvähk), teiste puhul aga väiksem (näiteks rinnavähk, naiste kopsuvähk, nahamelanoom). Sama võib öelda vähielulemuse kohta. Viie aasta elulemus on meil teiste riikidega võrreldes heal tasemel kopsu-, mao-, eesnäärme- ja munasarjavähi korral. Elulemuse teatav mahajäämus püsib näiteks rinnavähi, soolevähi ja nahamelanoomi korral, kuid ka nende paikmete korral on toimunud kiire areng.

Kui võrrelda teiste Euroopa riikidega, siis üldiselt, milline on haigestunute elukvaliteet?

Vähipatsientide elukvaliteeti ei ole Eestis seni kahjuks hinnatud, kuid uue vähitõrje tegevuskava raames on plaanis hakata tegema regulaarseid elukvaliteedi mõõtmisi.

Sageli märgitakse, et vähijuhte diagnoositakse liiga hilja. Millised on Eestis keskmised diagnoosimise ajad, st millises staadiumis?

Keskmisi staadiume on keeruline välja tuua, sest igal paikmel on need näitajad, aga ka varase diagnoosimise võimalused, erinevad. Paikmetest, mille puhul meil toimub rahvastikupõhine sõeluuring, võiks välja tuua rinnavähi, mille puhul on alates sajandivahetusest I staadiumis diagnoositud vähijuhtude osakaal pea kahekordistunud (17% vs 30%), kuid see jääb siiski alla näiteks Norra näitajatele (40%). Hiline diagnoosimine on kindlasti probleemiks soolevähi korral, kus üle veerandi uutest juhtudest diagnoositakse alles siis, kui tekkinud on kaugmetastaasid. Sõeluuringu mõju võib soolevähi puhul oodata lähiaastatel. Positiivse näitena tooksin esile nahamelanoomi, mille puhul on varane avastamine kiiresti paranenud, eriti noorematel inimestel – alla 50 aastatel diagnoositakse ligi kaks kolmandiku juhtudest I staadiumis. Kopsu- ja maovähi korral on paraku varase diagnoosimise võimalused väikesed ja kaugelearenenud juhtude osakaal väga suur.

Mis on praegu teadaolevalt kõige olulisemad vähi riskitegurid ja mida saab selles osas ära teha vähitõrje tegevuskavaga?

Peamised elustiiliga seotud vähi riskitegurid, mis mõjutavad paljude vähkide teket, on tubaka ja alkoholi tarvitamine, ülemäärane kehakaal, tasakaalustamata toitumine ja vähene kehaline aktiivsus. Vähiriski suurendavad mitmed viirusinfektsioonid – inimese papilloomiviirus (HPV), B-viirushepatiit, HIV. Bakteritest põhjustab Helicobacter pylori maovähi teket. Vähi riskitegureid esineb ka elu- ja töökeskkonnas (UV-kiirgus, radoon, tubakasuits keskkonnas, peenosakesed välisõhus, toksilised ühendid töökeskkonnas jne). Väike osa vähkidest on tingitud pärilikest geenimutatsioonidest.

Vähitõrje tegevuskavas on plaanitud mitmed tegevused tervisekäitumisest ja keskkonnast tingitud vähiriskide vähendamiseks, nii teadlikkuse suurendamise kui soodsa keskkonna loomise kaudu. Oluline rõhuasetus on vähki põhjustavate viiruste vastu vaktsineerimisel. Tähtsa muutusena plaanitakse laiendada HPV vastast vaktsineerimist ka poistele. Pööratakse tähelepanu geneetilise testimise kättesaadavuse parandamisele ning personaalmeditsiini võimaluste laiendamisele kõigile, kellele see on vähiriski alandamiseks näidustatud.

Millele on soovitud tegevuskavas rohkem tähelepanu pöörata, mis võib olla seni on jäänud tagaplaanile?

Varasemaga võrreldes on rohkem tähelepanu pööratud palliatiivsele ja elulõpuravile, hematoloogilistele kasvajatele, laste ja noorte vähile. Suur rõhuasetus on patsientide teekondadel ja seda mitmes kontekstis. Esiteks eesmärgiga tagada võimalikult kiire ja sujuv ravile jõudmine nendele patsientidele, kellel tekivad sümptomid. Teine oluline osa on tervikliku raviteekonna kujundamine, mis lisaks vähiravile hõlmaks ka psühhosotsiaalset tuge patsiendile ja tema lähedastele, patsiendi vajaduste terviklikku hindamist, elukvaliteedi mõõtmist, tulemuslikku järelkontrolli ning tuge ühiskonna- ja tööellu naasmisel.

Lähiajal valmib esimese perioodi rakenduskava. Millised konkreetsed tegevused peaksid teie arvates sinna kindlasti sisse saama ehk mis on teie silmis prioriteedid?

Prioriteedid on seatud töörühmade poolt. Kui mõned välja tuua, siis tähtis on alustada poiste HPV vastase vaktsineerimise ettevalmistamisega ja rakendada eri abinõusid piisava hõlmatuse saavutamiseks nii poiste kui tüdrukute seas. Patsientide elukvaliteedi tagamiseks tuleb alustada tervikliku patsienditeekonna väljatöötamisega ja elukvaliteedi mõõtmisega. Tuleb alustada ettevalmistustöödega kirurgilise ravi koondamiseks vähikeskustesse ja analüüsida kiiritusravi kasutust ja vajadust. Terava probleemina on töörühmade poolt välja toodud töötajate ebapiisav arv, mis tingib vajaduse suurendada koolitustellimusi ja kohandada väljaõpet muutuvates oludes. Vajalikud on kokkulepped uute ravimeetodite ja ravimite kättesaadavuse parandamiseks.

Tegevuskava näeb muu hulgas ette vähi sõeluuringute tõhustamist. Millised on praegused puudujäägid ja mida tuleks selles osas muuta?

Sõeluuringute tõhususe parandamiseks on koheselt vaja moodustada sõeluuringute juhtimisorgan, mis pidevalt jälgiks sõeluuringute tulemusi ja kvaliteeti ning teeks vajadusel muudatusi sõeluuringute korralduses. Kaks tähtsat sammu on 2021. aastal juba tehtud – sõeluuringud on saanud kättesaadavaks ka ravikindlustamata inimestele ja emakakaelavähi sõeluuringus võeti kasutusele uus HPV viirust tuvastav esmastest, mis võimaldab vähki tõhusamalt ennetada.

Mida on vaja, et kava ei jääks paberile, vaid ikka päriselt tööle hakkaks? Kas see võib osaliselt jääda rahastuse taha?

Tegevuskava edukaks elluviimiseks on vaja kõigi osapoolte panust. Sotsiaalministeerium on vähitõrje tegevuskava rakendamise eestvedaja, samas saab mitmeid tegevusi ja muudatusi ellu viia haiglate ja erialaseltside algatusel. Ka Tervise Arengu Instituudil on rakenduskavas mitmed tegevused, mida on plaanis juba lähiaastatel ellu viia. Mitte kõik tegevused ei nõua lisarahastust, aga riigi rahaline panus on siiski väga oluline. Näiteks vajavad osa teenused täiendavat rahastust haigekassa eelarvest, samuti on vaja lisaraha, et tagada töötajate piisav arv, vajadustele vastav väljaõpe ja motiveeritus jne. Teatud tegevuste jaoks on peatselt võimalik taotleda raha ka Euroopa vähktõvevastase võitluse kava ja vähimissiooni raames.