Kadri Suija: perearstini ei jõua hästi info patsiendi onkoloogilise ravi kohta

Autor: Kadri Suija, perearst, perearst Kertu Rünkorg OÜ; peremeditsiini kaasprofessor, Tartu ülikool; üldmeditsiini kaasprofessor, Ida-Soome ülikool; Eesti vähitõrje tegevuskava juhtrühma liige

Artikkel ilmus septembri Perearstis. Med24 avaldab ajakirjade artikleid valikuliselt. Kõikidele Perearsti artiklitele, sh arhiivile saad ligipääsu tellides ajakirja siit!

Vähidiagnoos on perearsti jaoks pigem harv olukord. Kirjanduse andmeil avastab perearst ühe aasta jooksul ainult üksikud uued pahaloomulise kasvaja juhud. Sagedasemad vähidiagnoosid, mida perearst tuvastab, on rinnanäärme-, eesnäärme-, kolorektaal- ja kopsuvähk, mis on ühtlasi ühed levinumad kasvajapaikmed. Harvem esinevate vähipaikmete uusi juhte leiab esmatasandi arst oma karjääri jooksul võib-olla ainult korra. Pahaloomulistel kasvajatel on vähe spetsiifilisi esmassümptomeid ja isegi nn punaste lippude positiivne ennustusväärtus on väike. (1)

Samal ajal on valdav osa perearsti patsientidest hulgihaiged, mistõttu on vaevusi palju ja perearstikeskuses ei ole kättesaadavad kõik uuringud. Sellest tulenevalt on tee esmase vähidiagnoosini sageli konarlik mitte ainult patsiendi, vaid ka tema arsti jaoks. Vaatamata sellele, et vähktõbi ei ole perearstile tavaliselt esmane diagnoosihüpotees, on siiski oluline hoida seda meeles. Haigestumus ja suremus vähkkasvajatesse on suur ja järelikult on nn vähivalvsus jätkuvalt aktuaalne.

Vähktõve diagnoosi või selle kahtluse kinnitumisel ootab perearsti ees uus proovikivi – kuidas saada patsient kiiresti ravile. Sageli olen ise selles etapis olnud sunnitud kasutama otsekontakti, et patsient saaks kiiremini lisauuringutele ja/või ravile, kuna üldregistratuuris pakutav ooteaeg on liiga pikk või siis pole aegu üldse. Tänan siinkohal onkolooge, kes alati on vastu tulnud ja aja leidnud. Varajane ja takistusteta pääsemine onkoloogilisele ravile ei ole mugavuse küsimus, vaid sellest sõltuvad ravi tulemused. Loodan, et tervishoiu rahastajad ja korraldajad jõuavad samale arvamusele.

Sageli on ainuke infoallikas patsient

Vähiravi on paljuski tsentraliseeritud onkoloogiakliinikutesse ja nii võib juhtuda, et vähipatsient ei pöördu onkoloogilise ravi ajal mitmeid kuid oma perearsti vastuvõtule. Samal ajal viitavad mitmed uuringud, et patsiendid soovivad, et nende perearst oleks vähi diagnoosi ja raviga kursis. Samale tulemusel jõudsime ka Eestis, kus vähipatsientidega läbiviidud süvaintervjuude temaatilisel analüüsil selgus, et kuigi raviga seotud küsimusi soovisid haiged arutada oma onkoloogiga, pidasid kõik oluliseks informeerida ravi käigust ja tulemustest oma perearsti ning küsida temalt nõu kaasuvate haiguste ravi kohta. (2)

Samas uuringus tõid patsiendid välja murekohana informatsiooni puuduliku järjepidevuse ja vähese koostöö perearstide ja onkoloogide vahel, mistõttu patsiendid kogesid, et nemad pidid jagama perearstile infot onkoloogilise ravi käigust. Nimetatud uuring toimus aastatel 2008–2009.

Kahjuks on informatsioonipuudus onkoloogilise ravi kohta probleem perearstile ka praegu. Kui onkoloogi väljavõtet digiloos ei ole, on ainuke infoallikas patsient. Pädeva meditsiinilise informatsiooni puudus teeb olukorra eriti keeruliseks siis, kui ollakse jõudnud palliatiivse ravi faasi. Paraku on inimeste teadlikkus palliatiivsest ravist vähene, samal ajal soov tervistuda sageli suur. Sellises olukorras on eriti tähtis, et kõik tervishoiutöötajad räägiksid sama „keelt“ ja informatsioon (sh raviplaan) oleks kõigile kättesaadav.

Vähipatsiendil on sageli keeruline pärast ravi taas oma endise elu juurde naasta. Kindlasti saavad perearst ja pereõde teda toetada, suunata taastusravile, nõustada abivahendite osas. Aga tõhusamaks peetakse selles olukorras patsiendiühenduste tuge. Võiksime tervishoius rohkem rakendada patsiendiühenduste jõudu.

Perearst ja pereõde saavad ennetuses palju ära teha

Kõige parem on muidugi, kui suudame vähi teket üldse ära hoida. Ka siinkohal on perearstil võimalik sekkuda: jagada patsiendile teavet vähi riskitegurite (suitsetamine, ülekaal, liigne UV-kiirgus, alkoholi tarvitamine) kohta ja vajadusel nõustada paremate valikute tegemisel. Nii on võimalik vähendada elustiiliga seotud vähiriski. Perearstide ja pereõdede igapäevane töö on immuniseerimine, sh vähki põhjustavate viiruste, nagu HPV, B-hepatiidi vastu vaktsineerimine.

Samuti saavad perearst ja pereõde aidata kaasa vähi sõeluuringutel osalemise suurendamisele. Olen viimase paari aasta jooksul ise seadnud endale ülesandeks, et võtan sõeluuringul osalemise aktiivselt kõneks iga vastuvõtule tulnud patsiendiga, kes kuulub mõne sõeluuringu sihtgruppi. Patsientide tagasiside on olnud väga positiivne. Kuigi võib tunduda, et see mõjutab sõeluuringutel osalemise protsenti vähe, saavad suured muutused sageli alguse väikestest sammudest.

Perearsti ja pereõe roll vähidiagnoosiga patsientide käsitluses on oluline, väljakutseid ja tegevust jagub kogu esmatasandi meeskonnale!

24. novembril toimub konverents "Onkospetsiifilise ravi kõrvaltoimed". Tutvu konverentsi kavaga ja registreeru konverentsile siin!

Kasutatud kirjandus

Rubin G, Berendsen A, Crawford SMM, Dommett R., Earle C, Emery J, et al. The expanding role of primary care in cancer control. The Lancet Oncology 2015; 16: 1231–1272.

Kadri Suija, Tanel Kordemets, Kadi Annuk, Ruth Kalda. The Role of General Practitioners in Cancer Care: A Mixed Method Design. J Canc Educ 2016; 31: 136–141.