Kadri Jaama: ägedate infektsioonidega kopsuhaigete esmane käsitlus võiks toimuda perearsti juures

Märtsi keskel toimub Tallinnas ja aprilli alguses Tartus seminar „Krooniliste haigustega patsient. Mitu haigust, mitu ravimit“, kus üks lektoritest on kopsuarst Kadri Jaama, kes keskendub oma ettekandes pulmonoloogiliste probleemidega patsiendi käsitlusele. Intervjuus Med24-le tõi dr Jaama välja, et esmatasandil tullakse pulmonoloogilise patsiendiga enamasti hästi toime.

Millised on peamised pulmonoloogilised probleemid, millega oma igapäevatöös kokku puutute?

Peamised probleemid on infektsioonid, kopsupõletikud, KOK-i (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus) ja astma ägenemised ning kahjuks üha sagedamini ka kopsuvähi diagnoosimine.

Millised on pulmonoloogiliste patsientide põhilised murekohad ravimite võtmise ja ravisoostumuse seisukohast?

Töötan haigla statsionaaris ja näen seal päris palju raskeid kopsuhaigeid, kelle raviskeemis on mitmeid eri ravimeid. Patsientidel kipub raviskeem segamini minema, kuigi uute ravimite tulekuga lähevad raviskeemid järjest lihtsamaks. Jätkuvalt on patsientidel ka majanduslikud probleemid, mistõttu ei osteta kõiki ravimeid välja. Juhtub sedagi, et vanad inimesed, kelle kognitiivne võimekus on vähenenud, unustavad ravimite korrektse võtmise tehnika.

Kommunikatsioon patsiendiga – milles jääb siin enamasti vajaka?

Vanemate patsientide puhul peab arst suutma ennast väga lihtsalt ja patsientidele mõistetavalt selgeks teha. Samas on tänapäeval nooremad patsiendid üsna teadlikud, suurt rolli mängib selles dr Google. Kuna internetist leiab rohkelt igasugust informatsiooni, siis tullakse arsti juurde paljude küsimustega. Arstil peab olema valmisolek ja kannatlikus nendele küsimustele vastata. Mulle meeldib, et inimestel on tekkinud valmidus oma ravi osas kaasa rääkida ja arutada. Oluline on muidugi ka see, et patsiendid järgiksid siiski arstiga koostöös koostatud raviplaani, nii jõutakse parima tulemuseni. Minule tundub, et kui patsient mõistab, miks ja kuidas üht või teist ravimit tuleb võtta ja mida see ravim teeb, on ravisoostumus parem.

Mis on pulmonoloogiliste probleemidega patsientide puhul punased lipud, mis vajavad kiiret käsitlust?

Kindlasti haiguste ägenemised. Statsionaari jõudvatest pulmonoloogilistest patsientidest ongi suurem osa kroonilise haiguse ägenemistega haiged, kes vajavad kiiret käsitlust – peamiselt KOK-i ja astma ägenemised, aga ka ägedad infektsioonid, kuna viirushaiguste hooaeg on käes. Samuti vajavad pahaloomulise haiguse kahtlusega patsiendid kiiresti täpsustavaid uuringuid ja diagnoosi kinnitamist. Harvem esineb sarkoidoosi ja interstitsiaalse kopsuhaiguse kahtlusega patsiente, aga ka need vajavad kiiret käsitlust.

Mida ootate pulmonoloogiliste probleemidega patsiendi käsitluses perearstidelt?

Minu meelest on esmatasandil õpitud haigeid päris hästi käsitlema. Ägedate infektsioonidega haigete esmane käsitlus võiks toimuda perearsti juures – nii see ka enamasti on.

Võib-olla võiksid perearstid esmast astma käsitlust rohkem läbi mõelda – neile on antud võimalus kirjutada välja soodustusega astmaravimeid. Muidugi on probleem see, et perearstid ei saa enamasti astma diagnostikat korrektselt teostada, sest kõikidel ei ole võimalik oma praksises spiromeetriat teha. Enne astma püsiravi alustamist on kindlasti vaja teha korrektne astma diagnostika, sest astma diagnoos jääb inimesele kogu eluks. Pärast püsiravi alustamist ei pruugi diagnostika olla enam sama edukas kui enne seda.

Kas näete oma praktika põhjal ka vajadust uute juhendmaterjalide/olemasolevate täiendamise järele?

Praegu ma ei oska midagi eraldi välja tuua. Uued juhendid tulevad järjest, näiteks KOK-i ravijuhend. Arvan, et nendega on tehtud tublit tööd.

Millele Te oma ettekandes peamiselt keskenduda plaanite?

Plaanin keskenduda seisunditele, mis käivad tihti käsikäes: KOK ja südamepuudulikkus, KOK ja uneapnoe, südamepuudulikkus ja uneapnoe, KOK ja infektsioonid, KOK ja kopsutuumor.