HPV vastu vaktsineerimise vanusevahemikku võiks laiendada (1)

Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku arst-resident onkoloogia erialal Sandra Kase rääkis Kliinik 2022 konverentsil HPV-vastasest vakstineerimisest.

"Enamik meist teavad, et HPVga on seotud emakakaelavähk, aga palju vähem teatakse, et HPVga on seotud ka vulva-, tupe-, anaalkanali-, suuõõne-, suuneelu-, alaneelu-, kopsu- ja söögitoruvähk," rääkis Kase. "Paraku HPV kasvajate osakaal tõuseb nii Eestis kui mujal maailmas. Seda, et HPV on Eesti ühiskonnas ülimalt levinud, näitab väga kõrge haigestumine emakakaelavähki, kus Eesti asub Euroopas teisel kohal. Mujal maailmas samas on näiteks HPVga seotud teised kasvajapaikmed juba ületamas HPV-positiivsete emakakaelavähi juhtude arvu."

Eestis on HPV-vastane vaktsineerimine riiklikus immuniseerimiskavas aastast 2018. Meil vaktsineeritakse 12-14aastaseid tütarlapsi. Tervisekassa andmetel on Eestis kokku alla 10 000 HPV vastu vaktsineeritu.

"Miks vaktsineerida? Erinevalt emakakaelavähist, puuduvad teistele HPV-ga seotud kasvajatele efektiivsed skriiningmeetodid ja me teame, et üle 80 protsendi inimestest teatud eluetapis mõne HPV tüvega nakatuvad," seletas Kase. "Vaktsiin ennetab üle 90 protsendi HPV-ga seotud põhilistest kasvajatest."

Erinevaid HPV genotüüpe on üle 150. Need jaotatakse kahte rühma - suure riskiga ehk vähki tekitavad papilloomiviirused ja väikse riskiga, mis tekitavad soolatüükaid ja kondüloome.

"HPV levib, kui nakatunud inimese nahk või limaskestad on otseses kontaktis terve inimesega. Samas, vastsündinud võivad nakatuda ka sünnituse käigus," rääkis Kase. "Kasutusel olevad vaktsiinid põhinevad kõik viiruste sarnastel osakestel ja need ei sisalda DNAd, mistõttu nakkust ei teki, aga nad indutseerivad immuunvastust. Oluline on ära mainida, et vaktsiin ei tööta nende viirustüvede vastu, kus nakatumine on juba toimunud ja täiesti vale arusaam on see, et vaktsiiniga saab ravida vähki."

Ta seletas, et vaktsineerimine on kõige tõhusam enne kokkupuudet papilloomiviirusega. See tähendab enne aktiivse suguelu alustamist. Pärast kokkupuudet saadav kaitse on juba nõrgem.

"Mida noorem on inimene, seda tugevam immuunvastus ehk rohkem antikehi tekib. Seetõttu on optimaalne vaktsiini manustamise vanus 12 eluaastat," ütles Kase. "Samas, kuna Eestis vaktsineeritute osakaal jääb üsna madalaks, see on kindlasti seotud sellega, et paljud lapsevanemad ei luba oma lapsi vaktsineerida, siis me võiksime kaaluda vaktsineerimisvahemikku 12-18 eluaastat. Poisslapsed kindlasti võiksid samuti kõne alla tulla, kuna nemad on viiruse edasikandjad."

Kuidas on kõrvaltoimetega, mis on peamine tegur, miks lapsevanemad pole nõus lapsi vaktsineerima?

"Kõigi käesoleval ajal kasutuses olevate vaktsiinide puhul on tehtud ohutusuuringuid, mis on toimunud üle 15 aasta, kokku on olnud neis üle 75 000 uuritava ja need on näidanud vaktsiinide efektiivsust ning ohutust," ütles Kase. "Need uuringud ei väida, et kõrvaltoimeid ei esine. Need on isegi pigem sagedased, aga ohtlikke kõrvaltoimeid esineb üli-üli harva. Vaktsiinide efektiivsus on säilinud ka veel 12 aastat pärast vaktsineerimist."