Erakorralise meditsiini töötajad asutasid enda õiguste ja vajaduste kaitseks ametiühingu

23. veebruaril kogunesid Tartu Ülikooli Kliinikumis erakorralises meditsiinis töötavate arstide, õdede ning erakorralise meditsiini tehnikute esindajad ning asutasid Eesti erakorralise meditsiini töötajate huvide eest seismiseks Eesti Erakorralise Meditsiini Töötajate Ametiühingu (EEMTA). Ametiühingu juhatuse esimees on Kuido Nõmm.

Koosolekul toimunud arutelul leiti ühiselt, et erakorralises meditsiinis on teistest tervishoiu erialadest erinevad töötingimused ja töötajatele seatud ootused ning sellest tulenevalt ka erinevad vajadused.

Erakorralist meditsiiniabi andva meeskonna teadlikkus kõikidest meditsiini valdkondadest peab olema väga lai ning kohanemisvõime ja pingetaluvus erakordselt kõrge. Ühel hetkel antakse abi heas seisundis patsiendile, kelle krooniline tervisemure kuulub perearsti tegevusvaldkonda ning järgmisel hetkel tuleb lülituda ümber mitmete, erinevates vanustes ja eluohtlikes seisundites patsientide aitamisele. Töö on kiire, nõudlik ning hektiline, nõudes abi andjatelt väga suurt vaimset ja füüsilist ressurssi.

Riiklikult on tervishoiuteenuste kättesaadavus aasta-aastalt langenud, mis tõttu on koormus erakorralisele meditsiini abile järjest suurenenud. Erakorraline meditsiin on olemuselt niigi üheks enim läbipõletavamaks erialaks tervishoius. Kui sellele lisada aina suurenev töökoormus, alarahastatus, töötajate arvelt kulude vähendamine ning krooniline ületöötamise normaliseerimine, käivitab see allakäigu spiraali, mille tulemusena kannatavad töötajad ja ei saa kvaliteetset abi patsiendid.

Erakorralise meditsiini töötajad on esimesteks meditsiinilisteks reageerijateks ka potentsiaalselt Eesti riiki ja inimesi tabavate kriiside korral. See eeldab erakorralise meditsiini spetsialistidelt üleüldist valmisolekut ning põhitöö kõrvalt lisaks ka ressursikulukat kriisideks planeerimist ning treeningut. Samal ajal suhtutakse riigi, haiglate ja kiirabiteenuste pakkujate poolt erakorralisse meditsiini ja selle töötajatesse kui tavalisse tervishoiuteenusesse, mitte riikliku julgeoleku seisukohast olulisse strateegilisse reageerijasse. Eeldatakse erakorralist teenust ja kriisideks valmisolekut tavateenuse ressursiga. Siiani on see ressurss tulnud töötajate isiklikust motivatsioonist ja kirest valitud eriala vastu. Kuid ükski, (ka sisemine) tuli ei saa põleda igavesti, kui selle ülalhoidmiseks tehakse miinimum ja kustutamiseks maksimum.

Kõik eelnevalt väljatoodu ning ka laiemalt tervishoius süvenevad trendid, on toonud erakorralisse meditsiini ärevust ning vajadust muutusteks, mis tõttu loodi töötajate ja seeläbi ka patsientide häälte kuuldavaks tegemiseks ametiühing. Sellega tekib võimalus läbirääkimisteks nii tööandjatega kui ka tervishoiusüsteemi juhtidega, mis viib loodetavasti tulemusliku dialoogini ja parendavate tulemusteni erakorralise meditsiini töötajate, patsientide kui ka riigi jaoks.

Oma tegevuses on EEMTA ka laiematele tervishoiuvaldkondlikele lahendustele orienteeritud ning on valmis hääled ühendama ja koostööd tegema juba olemasolevate ametiühingute ja kutsearendus-ühendustega, et panustada meditsiinisüsteemi hammasrataste koostoimimisele erakorralise meditsiini valdkonna esindatuse loomisega.

Loodud ametiühing liidab endas kõiki erakorralises meditsiinis töötavaid erialasid, alustades põetuspersonalist ja sekretäridest, lõpetades kiirabi ja haigla arstidega. Nii nagu töötame igapäevaselt ühtses meeskonnas, soovib EEMTA seista ka oma õiguste ja vajaduste eest ühtse meeskonnana.