Endokrinoloog Ingrid Reppo: semaglutiidi kasutamist kosmeetilistel eesmärkidel peab kindlasti vältima

Kui semaglutiid on mõeldud diabeedi raviks ning kaalulangetus on konkreetse ravimi omaduste kokkuvõttes kirjas mitte näidustuse vaid kõrvalmõjuna, siis kui õigeks teie sellist praktikat peate, et näiteks mitmed kliinikud otseselt pakuvad teenusena kaalu alandamist sellega?

Siin tuleb vahet teha ravimil ja preparaadil. Semaglutiid ravimina tegelikult omab kaalulangetuse näidustust. Diabeedi ravis on lihtsalt üks preparaadi nimi ja kehakaalu langetamise eesmärgil kasutataval preparaadil teine nimi (viimast Eestis veel ei müüda – toim.). Ravim, ravimivorm ja ravimi esimesed annused on identsed – kaalu langetamiseks mõeldud ja diabeedi raviks mõeldud semaglutiidil ei ole vahet. Jah, diabeedi preparaadi ravimiomaduste kokkuvõttes on kaalulangetus käsitletud kõrvaltoimena, aga tegelikult on see ravimi soovitud toime ka diabeediravi kontekstis.

Ka semaglutiidi maksimaalsed annused on erinevate näidustuste puhul ajas sarnasemaks muutunud. Diabeedi ravis praeguseks jõutud maksimaalse annuseni 2 mg üks kord nädalas ja rasvumise raviks 2,4 mg nädalas. Tihti saadakse oluline kehakaalu langetav efekt juba väiksemate annuste juures.

Nii et, siin vasturääkivust ei ole.

Kui ohutu see ravim kaalulangemisel on?

GLP-1 retseptori agonistid on seni turul olnud rasvumise ja ülekaalu ravimitest ühed kõige parema ohutusprofiiliga. Ohutusprofiil on hästi teada, kuna kasutajaid on palju ja kasutusaeg GLP-1 retseptori agonistidel kui ravimirühmal läheneb juba 20 aastale. Kõrvaltoimed nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus ja sapikivide teke on hästi teada.

Samuti teame, et ravimit ei tohiks kasutada patsientidel, kes on põdenud kõhunäärmepõletikke või kellel on endal või perekonnas esinenud kilpnäärme medullaarset vähki.

Ohutuid ravimeid ei ole olemas. Alati mingi risk jääb. Arst, kes ravi määrab, peab neist teadlik olema. Aga nende ravimite ohutusprofiil on hea.

Kui mõistlik on selle ravimi kasutamine kaalu langetamisel arvestades, et on tõsised tarneprobleemid? Kas peaks eelistama diabeetikuid või kuidas teie seda näete?

Rasvumine on haigus. See ei ole kosmeetiline probleem. Rasvumine on paljude teiste haiguste riskiteguriks. Rasvumise puhul on kolm ravimeetodit – elustiilimuutus, medikamentoosne ravi ja kirurgiline ravi. Patsientide puhul, kellel elustiilimuutusega kaalueesmärki ei saavutata, tuleb kaaluda edasisi sekkumismeetmeid, ka medikamentoosset ravi.

Kui mõelda tarnehäiretele siis… Kui patsiendid on juba sellele ravile määratud ja nad on efekti saanud, siis ma arvan, et ei oleks hea signaal patsientidele öelda, et teie haigus tegelikult ei ole oluline ja teile me mõnda aega ravimit ei määra. Käimasolevat ravi võiks ikka proovida jätkata, sest teada on, et kui see lõpetada, siis efekt kaob. Ravim hoiab toitumist kontrolli all, kuid ei ravi ju rasvumist välja.

Teine küsimus on uute patsientide ravi alustamine. Siin tuleks tarnehäirete tingimustes võib-olla rohkem kaaluda, sest on vähem ja rohkem kiireloomulisi olukordi, aga konkreetseid piire tõmmata on keeruline. Ravivajaduse olemasolul on arsti ülesanne lahendusi leida.

Ülekaaluliste ja rasvunud patsientide täiendavat stigmatiseerimist peaks vältima. Me ei saa korraga rääkida rasvumisest kui olulisest (rahva)tervise probleemist ja samal ajal seada kahtluse alla rasvumise ravi vajalikkust. Siin peaks kommunikatsioon olema ettepoole vaatavam, sest ilmselt ei ole kaugel aeg, kus meil on rasvumise ravis valida rohkemate ravimite vahel ja tarneraskused samuti leevenevad.

Ka on oluline tähele panna, et semaglutiid ei ole ainuke GLP-1 retseptori agonist. Rasvumise medikamentoosse ravi osas on meil reaalselt valikus kaks rasvumise näidustusega ravimit – liraglutiid ja süstitav semaglutiid. Diabeediravis on ravimirühmasiseseid asendusvõimalusi rohkem. Kui piisavalt ette mõelda, saab diabeetikute ravi ohutult jätkata, ka sama ravimirühma preparaadiga.

Kuidas suhtute avalikkuses tekkinud imeravimi kuvandisse?

Imeravimiks ma teda ei nimetaks, aga kindlasti on tegemist tõhusa rasvumise ravimiga. Patsiendid ostavad seda kaalu langetamise eesmärgil täisosalusega ja see juba näitab, et kui inimene on valmis rahaliselt panustama, siis tõhusus vastab patsiendi ootustele. Ravimi tõhusust on uuritud paralleelselt elustiilisekkumisega. See ravim teeb tervislikumad valikud inimese jaoks lihtsamaks ja ravimi foonil on elustiilimuutust palju lihtsam ellu viia.

Imeravimi kuvand suurendab ravimi väärkasutamise riske. Kuna tegemist on retseptiravimiga, siis siin lasub vastutus ravimit määravatel arstidel. Mida kindlasti ei tohiks teha, on puhtalt kosmeetilistel kaalutlustel semaglutiidi kasutamine. Kui ei ole ülekaalu või rasvumise probleemi, vaid lihtsalt mõnest kilost vabanemiseks määratakse ravimit, siis on see juba meditsiiniliselt ebaõige ja tarneraskuste tingimustes eriti lubamatu. Seda peab vältima.