Eestis võetakse kasutusele perekondliku hüperkolesteroleemia register

„Tegu on päris raske alahinnatud haigusega, millele on ravi olemas – selline register on väga vajalik, et nende haigete ravikvaliteet läheks oluliselt paremaks,“ seletas professor Margus Viigimaa. „Nende patsientide kardiovaskulaarne risk on umbes kakskümmend korda suurem kui mitte kõrge kolesterooliga inimestel ning paljud neist ei saa üldse mingit ravi.“

Perekondliku hüperkolesteroleemia register on paljudes riikides juba olemas. Viigimaa sõnul on kõige tublimad selles osas Madalmaad ja Norra, kus on koguni 80 protsenti patsientidest registris sees. Ka Lätis on juba mitu aastat register olemas ning Leeduski on asjaga algust tehtud.

„Meie võtame väga palju eeskujuks Norrat, kuna ta on olnud Põhjamaadest selles valdkonnas kõige tublim,“ ütles Viigimaa. „Oleme oma süsteemis teinud registriväljad esmase ja korduva visiidi jaoks nii, et kõik oluline oleks olemas, aga et sisestajal ei kuluks liiga palju aega.“

Perekondliku hüperkolesteroleemia registri taga on initsiatiivgrupp Põhja-Eesti Regionaalhaiglast, Tartu Ülikooli Kliinikumist ja Ida-Tallinna Keskhaiglast. Praeguseks on mõned PERHi patsiendid uude registrisse juba sisse kantud, aga selle laiem kasutuselevõtt seisab dokumentatsiooni taga ning suurem sisestamine tuleb ilmselt sügisel. Näiteks on vaja eetikakomitee luba, mis on küll PERHil olemas, kuid nüüd tuleb see saada ka kogu Eesti põhise registri jaoks. Samuti on olulised konfidentsiaalsuslepingud ning koostöölepingud erinevate haiglate vahel. Esialgu hõlmab register PERHi, kliinikumi ja ITKd, kuid Viigimaa kinnitas, et nendega ei piirduta ning eesmärk on jõuda ka kõikidesse keskhaiglatesse.

„Põhimõtteliselt hakkavad arstid seda väga laialdaselt kasutama,“ ütles ta. „Praegu on register kardioloogide seltsi egiidi all ja finantseeritud toetajafirmade poolt, kuid tulevikus tahaksime ta muuta riiklikuks registriks.“

Viigimaa seletas, et registrist oodatakse konkreetset kasu ning üles leitakse aina rohkem haigeid ja nende ravikvaliteet paraneb.

„Ootame, et meil hakatakse kasutama maksimaalselt talutavat statiinravi kombinatsioonis esetimiibiga ja järjest rohkem bioloogist ravi,“ rääkis Viigimaa. „Meil on praegu evolokumab, alirokumab(kaks PCSK9 inhibiitorit), mis on kaks korda kuus süstitavad ja nüüd saabus meile ka inklisiraan, mis on kaks korda aastas süstitav. See on selline bioloogiline ravi, mis on praktiliselt ilma kõrvaltoimeteta ja annab 50-60 protsenti lisa LDL kolesterooli langust. See kindlasti hakkab lähiaastatel järjest rohkem juurduma. Eestis on tegelikult ka praegu perekondliku hüperkolesteroleemia kompenseeritud, aga see on ainult väga rasketele haigetele, kel on LDL kolesterool üle 5,2 vaatamata maksimaalsele ravile.“