E-konsultatsioonist ja saatekirjade kvaliteedist neuroloogi vaates

Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku neuroloog-vanemarst Katrin Sikk rääkis, et PERHis alustati e-konsultatsioonide piloteerimisega neuroloogia erialal 2014. aasta kevadel. Sama aasta oktoobris ehk viis aastat tagasi lepiti perearstide seltsiga kokku nõuetes.

„Sellest ajast on e-konsultatsioonide arv pidevas tõusus,“ ütles Sikk. Sel aastal peaks PERHis neuroloogia e-konsultatsioonide arv jõudma 2200ni. „Umbes 2/3 neist patsientidest kutsume enda vastuvõtule. Võibolla võrreldes mõne teise erialaga on see arv suur, aga isegi, kui kahtleme, siis pigem kutsume vastuvõtule.“

„Sellest aastast saab PERHis neuroloogi esmasele vastuvõtule ainult läbi e-konsultatsiooni. Võibolla tekitas see esialgu osa patsientides ja perearstides pahameelt,“ ütles Sikk. Praegu tuleb PERHis neuroloogile e-konsultatsiooni kaudu umbes 35 protsenti patsientidest.

Sikk tõdes, et e-konsultatsioon võtab aega. Nende läbivaatamisega tegeleb viis arsti ja vajadusel osakonna juhataja. Keskmiselt on päevas 10 e-konsultatsiooni.

„Miks me sellest lisatööst huvitatud oleme? Üks põhjus on, et see toimib eelselektsiooni saatekirjana,“ ütles Sikk. „Läbi aastate on neuroloogide juurde tulnud tugiaparaadi haigusega patsiente. Viimastel on see tänu e-konsultatsioonile vähenenud.“

Sikk rääkis, milline on patsientide profiil, kes e-konsultatsiooni kaudu PERHi suunatakse. Kõige suurem grupp on peavalu-patsiendid. Neist enamus kutsutakse vastuvõtule. Suur grupp on ka dorsopaatiad, kuid sel puhul – vastupidi – enamus patsiente jäetakse vastuvõtule kutsumata ja lihtsalt konsulteeritakse.

„Palju on ka mononeuropaatiat, sealhulgas on peamiselt karpaaltunneli sündroomi,“ rääkis Sikk. „Alguses oli meil teistsugune taktika. Kuna perearstidel on neuromüograafia kättesaadav, siis alguses soovitasime teha ENMG ära ja siis vajadusel, kui on mõõdukas leid, suunata neurokirurgile, aga nüüd oleme aru saanud, et see on suhteliselt kallis uuring ja pigem tellime selle ise ja peale uuringut kutsume patsiendi enda juurde visiidile.“

„Veel võib näiteks tuua liigutushäired, ekstrapüramidaalsüsteemi – nüüd on meil muutunud see, et saame ise endale tagasikutse saatekirja teha,“ rääkis Sikk. Ta või veel välja epilepsia, mille puhul enamus juhtudel kutsutakse vastuvõtule, aga teatud juhtudel, eriti näiteks autojuhtimise küsimuses, on võimalik lihtsalt e-konsultatsiooni teel öelda, kas võib autot juhtida või mitte.“

Mäluhäirete osas on oluline, et saatekirjal oleks omaste telefoni number. On juhtunud, et õde võtab küll patsiendiga ühendust, kuid patsient ei jõuagi vastuvõtule.

Sikk ütles, et sageli pole e-konsultatsioonis kirjas kaebuste kestus. Selle järgi aga otsustatakse, kui kiiresti kutsutakse patsient vastuvõtule. Siku sõnul aetakse aegajalt neurokirug ja neuroloog segamini, kuid tegemist on kahe täiesti erineva erialaga. Neurokirurgid e-konsultatsioone ei tee.