Doktoritöös uuriti eksfoliatsiooni sündroomi levimust Eestis

Populatsiooni-põhine, läbilõike uuring viidi läbi juhusliku valimi alusel, (Eesti Rahvastikuregister) Tartu linna elanike hulgas. Uuritavad olid viiskümmend aastat või vanemad.

Prospektiivne uuring viidi läbi 305 katarakti lõikuseks saabunud eelselektsioonita patsiendi hulgas. Eksfoliatsiooni sündroom kui riskifaktor sarvkesta endoteeli kahjustuseks katarakti kirurgias. Prospektiivne, kohort-uuring milles osales 37 EXS-positiivset ja kontrollgrupis 37 EXS-negatiivset patsienti viidi läbi Tartu Ülikooli Silmakliinikus katarakti operatsiooniks saabunuil.

Tulemused:

EXS-i levimus Eestis on 25,5% viiskümmend aastat ja vanematel isikutel. Kahepoolne haaratus sedastati 33,3%-l EXS-positiivsetest. EXS-i esinemissagedus tõusis eaga oluliselt. Puudus sugudevaheline erinevus EXS-i esinemisel. EXS-positiivsetel oli oluliselt kõrgem silma siserõhk. Glaukoom diagnoositi 16,5%-l uuringus osalejatest ning glaukoom oli oluliselt sagedamini EXS-positiivsetel, vastavalt 35,7% ja 11,3%. Regressiooni analüüsil andis EXS, east sõltumata, 1,5-kordse riski katarakti tekkeks.

Katarakti operatsiooniks saabunuil esines EXS opereeritavas või kaassilmas 35,4%-l juhtudest. Kahepoolne haaratus esines 47,2%-l patsientidest. EXS-positiivsetel kõrgem silma siserõhk võrreldes EXS-negatiivsetega, mis säilis ka müdriaasi järgselt. Opereeritavates silmades esines kaashaigusena glaukoom 14,8%-l juhtudest ja neist 54,4%-l oli tegu eksfoliatiivse glaukoomiga.

Katarakti lõikuseks saabunuil ei olnud olulisi erinevusi lõikuseelses sarvkesta endoteeli rakutiheduses kahe uuringugrupi vahel. Esimesel postoperatiivsel päeval oli kahe grupi vahel oluline erinevus paratsentraalse endoteliaalse rakutiheduse muutuses. Tsentraalses osas olid gruppidevahelised muutused ühtlasemad. Esimesel postoperatiivsel päeval oli sedastatav oluline CV tõus, mis viitas varasele postoperatiivsele mõjutusele ja sarvkesta endoteeli ajutisele heterogeensusele, ning taandus lõikuseelsele tasemele ühe kuu möödudes. Esimesel lõikusjärgsel päeval olid tõusnud sarvkesta paksus ning CV mõlemas grupis oluliste gruppidevaheliste erinevusteta. Ühe kuu möödudes oli rakutiheduse langus väljendunum EXS-positiivsetel kuid mitte statistiliselt oluliselt. Kompensatoorselt, endoteeli rakkude vähenemisele, oli tõusnud endoteeli rakkude pindala, mitte oluliste gruppidevaheliste muutustega. Silma siserõhk oli taandunud lõikuseelsele tasemele mõlemas grupis. Regressiooni analüüsil ei omanud ei lõikuse eelne ega vahetu lõikuse järgne (24h) IOP rolli sarvkesta endoteeli rakkude muutuses. Olulist toimet endoteeli rakkudele omas phacoemulsifikatsiooni (phaco)jõud ja seda mõlemas grupis ilma olulise erinevuseta eri gruppide vahel. Samuti omas olulist toimet sarvkesta endoteeli rakkude kahjustusele summaarne phaco: (phaco-jõud korrutatud phaco-ajaga). EXS eraldiseisvana või koos phaco-jõuga ei omanud regressiooni analüüsil olulist toimet sarvkesta endoteelile, küll aga koos summaarse phaco’ga (r²=0,27, p= 0,05).