Doktoritöö: endometrioosi ja kehalise aktiivsuse mõju naiste viljakusele

Tänapäeval on viljatus reproduktiiveas inimeste hulgas tavaline probleem. Aina enam naisi lükkab laste saamist edasi, kuna esmalt soovitakse saavutada majanduslik kindlustatus, paraku väheneb vanusega munarakkude arv ja tõuseb viljatuse risk. Ka günekoloogilised haigused, nagu endometrioos suurendavad viljatuse tekke tõenäosust. Ei ole teada, kuidas täpselt endometrioos viljatust põhjustab ja endometrioosiga seotud viljatuse ravi on keeruline, koosnedes peamiselt kirurgilisest ravist, hormonaalsest ravist või nende kombinatsioonist ning sageli on vajalik kasutada ka in vitro viljastamise (IVF) protseduuri. Uute endometrioosi diagnoosimise- ja ravivõimaluste leidmist takistavad ka ebapiisavad teadmised selle haiguse patogeneesi molekulaarsetest mehhanismidest. Viljatuse ravi edukus IVF abil oleneb nii viljatuse põhjusest, partnerite vanusest, sugurakkude ja embrüote kvaliteedist, endomeetriumi retseptiivsusest kui ka valitud raviskeemi sobivusest. Viljatusravi tulemust võivad mõjutada ka elustiilifaktorid, näiteks füüsiline aktiivsus.

Antud doktoritöös uuriti endometrioosi erinevate raviskeemide ja füüsilise aktiivsuse mõju IVF ravi edukusele viljatusravi läbivatel patsientidel, ning hinnati endomeetriumi retseptiivsust ja molekulaarsete muutuste ulatust endometrioosi korral. Uuringus leiti, et naised vähendavad oluliselt oma füüsilist aktiivsust kunstliku viljastamise ajal. Füüsilise aktiivsuse määr ei olnud küll seotud rasestumisega edukusega, aga füüsiliselt aktiivsematel naistel õnnestus munasarjade stimulatsiooni järgselt saada rohkem munarakke ja embrüoid võrreldes nendega, kes vähendasid viljatusravi ajal oma füüsilist aktiivsust. Uuring näitas ka, et endometrioosi korral võib viljatuse ravis kasutada laparoskoopia, hormoonravi ja IVF kombineeritud raviskeemi. Endomeetriumi retseptiivsusega seotud geenide ekspressioon ei olnud endometrioosist mõjutanud. Molekulaarsed uuringud näitasid, et endomeetriumi ja endometrioosikollete rakud reageerivad tsütotoksilistele ühenditele erinevalt, mis võib tuleneda endometrioosi patogeneesis osalevate geenide erinevast ekspressioonitasemest.

Doktoritöö juhendajad on professor Andres Salumets, professor Helle Karro, emeriitdotsent Kadri Matt ja kaasprofessor Maire Peters. Oponent on professor Artur Wdowiak Lublini Meditsiiniülikoolist (Poola). Kaitsmine toimub 4. novembril kell 15. Tööga saab tutvuda siin.