COVID-19 pandeemia tähendab paljudele meditsiinitöötajatele ka nahaprobleeme

Autor: Oliver Taul, arst-resident dermatoveneroloogia erialal, Tartu Ülikooli Kliinikum

COVID-19 pandeemia on maailmas endiselt tõsine probleem. Tegemist on nakkusohtliku viirusega, mis levib teadaolevalt aerosoolina aevastamise, köhimise ja saastunud pindade kaudu. Nakkuse leviku vältimisel on oluline näomaskide, respiraatorite ning silmade kaitsevahendite õige kasutamine tervishoiuasutustes ja avalikes kohtades. Ühtlasi on oluline usin ja korrektne käte ning muude kehaosade hügieen (1). Selle artikli eesmärk on anda soovitusi korrektseks nahahoolduseks, mis tagaks kaitset viiruse leviku eest, olles samas võimalikult kasutajasõbralik.

Isikukaitsevahenditest (IKV) ja sagedastest hügieeniprotseduuridest tingituna on lisandunud nahaprobleeme meditsiinipersonali ja üldpopulatsiooni seas. Tihti võib olla tegemist inimestega, kelle nahk ei ole varem vajanud ravi või lisahooldust. Ilmnevad nahaprobleemid on peaasjalikult tingitud naha hõõrumisest ja üleniisutamisest ning kontaktreaktsioonidest, mida tingivad kaitse- ja pesuvahendid. Tegemist on olulise probleemiga, kuna naha kahjustumist on täheldatud ligi 100%-l eesliinitöötajatest (2).

IKV-st võib tekkida punetus, ketendus, sügelus ning naha matseratsioon. Harvematel juhtudel on täheldatud nahaerosioone, lamatisi, haavandumist, villikesi ja nõgeslöövet. Probleemsemateks aladeks on ninatiibadel, põskedel, kätel ja otsmikul olev nahk.

Sage kätepesu desinfektsioonivahenditega põhjustab nahabarjääri kahjustumist. See soodustab kuivuse ja ärrituse teket. Sestap on ärritus- ja kontaktdermatiiti praegusel ajal juba niigi riskirühma kuuluva meditsiinipersonali seas rohkem. IKV-de kasutamine võib põhjustada ka juba varasemalt esinenud nahaprobleemide ägenemist. Näopiirkonnas võivad ägeneda akne, rosaatsea, seborroiline dermatiit jt nahahaigused. (2, 3) Kommentaarina juhin tähelepanu, et antud nahaleidudega seotud põletus-, sügelus- ja kipitustunne soodustab eriti harjumust sügada ja katsuda näopiirkonda. Sellist käitumist on omakorda seostatud viiruse levikuga. Seetõttu ei tule pealiskaudne või ükskõikne suhtumine IKV-de ja hügieeniprotseduuridega seotud nahaprobleemidesse kõne alla.

IKV-de nahasõbralik kasutamine

IKV-d selga pannes tuleb arvestada, et riietust oleks nahal võimalikult vähe. Võimalusel peaks kaitsevahendite all olema ainult üks kiht riideid. Riided peaksid olema mitte liialt nahale liibuvad, vaid pigem õhulised. Osakonnas, kus IKV-d kantakse, võiks temperatuur olla pigem jahe, et vähendada üleliigset higistamist.

Näol kantavad maskid ja prillid peavad olema õige sobivusega ja mitte liialt pingul. Liialt pingul prillid ja mask soodustavad naha matsereerumist ning liigset niiskust kaitsevahendite all. Kui nahatraumad on juba prilliraamidest tekkinud, tuleks võimalusel kaaluda nende asendamist teatud olukordades näovisiiriga. Kaitsemaski alla võib proovida asetada hüdrokolloidplaastri riba. Hüdrokolloid- vm pehmendusega plaastrid ühtlustavad survet näokatetega alal ja vähendavad seeläbi matsereerumist ja lamatiste teket. Sobilik oleks ribade kasutamine näiteks ninatiibadel, kus nahaprobleemid seoses IKV-dega kõige sagedamini esinevad. Odavam ja käepärasem variant on marlisideme asetamine maski ja näo vahele. See võib leevendada juba olemasolevat punetust ja sügelust näonahal. Oluline on näonahka regulaarselt niisutada nahageeli, -emulsiooni, -kreemi või -salviga enne ja pärast näol olevate kaitsevahendite kandmist. Nägu pestes tuleb kasutada eelkõige leiget vett. Kuuma vee või alkoholi sisaldavate pesuvahenditega näo pesemine võib põhjustada punetust ja turset. Juba tekkinud nahakahjustusega alale võib lokaalselt määrida tsinksalvi või pantenooli sisaldavaid ravikreeme. Mida kauem on näokatted nahal, seda suurem on nahaprobleemide tekke tõenäosus. Seetõttu on oluline töögraafikusse sisse seada maskivaba aeg.

Meditsiinipersonali vajadus kätepesuks ja käte desinfitseerimiseks on COVID-19 pandeemiaga seoses suurenenud ligi kaks korda võrreldes pandeemiaeelse ajaga. Sagedasest käte puhastamisest tulenevalt täheldati ligikaudu 80%-l eesliinitöötajatest käte kuivust ning 40%-l käte punetust. Lisaks esines muid ärritusnähtusid (5). Käte puhastamiseks mõeldud tooted on seebid ja sünteetilised pesuvahendid ning antiseptilised ja alkoholipõhised desinfitseerivad puhastusvahendid.

Praegused juhised soovitavad käsi pesta seebi ja leige veega vähemalt 20 sekundit. Kätepesu tuleb teha korralikult, kõik käe osad peaksid saama seebi vm pesuvahendiga kaetud. Vee temperatuur ei mõjuta kätepesu efektiivsust mikroobide arvu vähendamisel, mistõttu tuleks vältida külma ja kuuma veega pesemist, kuna see võib süvendada ärritust. Üle 40 ℃ veega käte pesemisel häirub sarvkihi lipiidkiht, millest tulenevalt suureneb naha läbilaskvus ja see soodustab kiiremat kuivamist. Käte kuivatamisel tuleks teha pigem patsutavaid liigutusi hõõrumise asemel.

Uuringute alusel on kõige nahasõbralikumad alkoholipõhised desinfitseerivad vahendid, kuna nendel on väiksem lipiidkihti kahjustav toime. Etanooli peaks olema desinfitseerivates vahendites vähemalt üle 60% efekti omamiseks. Desinfitseerivad puhastusvahendid peaksid olema ilma allergeensete surfaktantide, säilitusainete, lõhnaainete ja värvaineteta. See vähendab allergilise kontaktdermatiidi tekkimise tõenäosust. Hea on kasutada desinfitseerivaid vahendeid, kuhu on juba lisatud niisutaja.

Käte puhastamisel peakski piirduma kas alkoholipõhise desinfitseeriva vahendiga või seebiga. Mõlemaid puhastamisvariante ei pea kasutama, et viirusosakestest vabaneda. Pärast käte puhastamist tuleks oodata, kuni käed on kuivanud, enne kui kaitsekindaid kätte panna. Niiskele käele võivad jääda eri tüüpi nahaärritid, mis võivad kinda alla lõksu jäädes ja nahal pikemaajaliselt püsides tekitada negatiivseid kõrvaltoimeid.

Oluline roll on käte kaitses baaskreemidel. Baaskreemid aitavad ära hoida nahakuivust ja dermatiiti. Käsi tuleks niisutada regulaarselt pärast käte puhastamist. Parima efekti saavutamiseks tuleb käsi võimalusel niisutada iga 3–4 tunni järel. Kõige niisutavamad on salvid, vähesem niisutav toime on kreemidel, emulsioonidel ja geelidel. Samas on kreemid, emulsioonid ja geelid kasutajasõbralikumad, mistõttu salvi tuleks kaaluda pigem tugeva kuivuse ja ketenduse korral. Ühtlasi on rasva baasil toodetud salvidel täheldatud lateksit ja plasti lagundavat efekti, millest tulenevalt võivad halveneda kaitsekinnaste materjali omadused. Baaskreeme on mugav ja hea kanda pesemisjärgselt niisketele kätele. Ühele käele tuleks kanda 2 sõrmeotsaühikut niisutavat toodet ning seejärel oodata 1–3 minutit, et baaskreem imenduks. Baaskreem võiksid olla käepärase suurusega pudelis iga meditsiinitöötaja taskus. See soodustab kreemi sagedasemat kasutamist.

Tugeva ja püsiva käte nahaärrituse korral võib olla tegemist ärritava või allergilise kontaktdermatiidiga. Dermatiidi ravis on kesksel kohal eelkõige juba varem nimetatud tõdede rakendamine: korrektne kätepesu, IKV-de korrektne kasutamine ja regulaarne nahaniisutamine baaskreemiga. Tugeva ärrituse korral peaks kaaluma lühiajalist nõrgatoimelise hormooni kasutamist (nt hüdrokortisoon). Probleemi püsimisel on vajalik üles leida potentsiaalsed ärritid ja allergeenid ning nende kasutamine lõpetada. Probleemi püsimisel võib konsulteerida nahaarstiga täpsustavate uuringute läbiviimiseks ja vajadusel tõhusama ravi määramiseks. (5, 6)

Kokkuvõtteks

COVID-19 pandeemiaga kaasnevalt on nahaprobleemid meditsiinipersonali seas ulatuslikult levinud. Sagedane kätepesu ja naha katmist nõudvad IKV-d kahjustavad naha terviklikkust, mis omakorda võib riskikäitumise – naha sügamise ja hõõrumise – kaudu soodustada viiruse levikut. Korrektne ja järjepidev nahahooldus aitab seetõttu ära hoida probleemseid nahanähtusid ja tõsisemaid tagajärgi.

Artikkel ilmus novembri Lege Artises. Ajakirja saab tellida siit.

Kasutatud kirjandus:

1. Chu DK, Akl EA, Duda S et al. Physical distancing, face masks, and eye protection to prevent person-to-person transmission of SARS-CoV-2 and COVID-19: a systematic review and meta-analysis. Lancet. 2020;395(10242):1973–1987.
2. Lan J, Song Z, Miao X et al. Skin damage among health care workers managing coronavirus disease-2019. Journal of the American Academy of Dermatology. 2020;82(5):1215–1216.
3. Masood S, Tabassum S, Naveed S, Jalil P. COVID-19 Pandemic & Skin Care Guidelines for Health Care Professionals. Pak J Med Sci. 2020;36(COVID19-S4):S115–S117
4. Maliyar K, Sachdeva M, Mufti A, Yeung J. Reply to: “Skin damage among health care workers managing coronavirus disease 2019.” Journal of the American Academy of Dermatology. 2020;83(2):e169–e170.
5. Guertler A, Moellhoff N, Schenck TL et al. Onset of occupational hand eczema among healthcare workers during the SARS‐CoV‐2 pandemic – comparing a single surgical site with a COVID‐19 intensive care unit. Contact Dermatitis. Published online May 26, 2020.
6. Rundle CW, Presley CL, Militello M et al. Hand hygiene during COVID-19: Recommendations from the American Contact Dermatitis Society. Journal of the American Academy of Dermatology. Published online July 22, 2020.