Artroskoopia ja sporditraumatoloogia selts: kanname hoolt, et meie spetsialistid oleksid kõrgel tasemel koolitatud

4. juulil 2003. a tegi kaheksa Eesti ortopeedi väljasõidu Vilsandi saarele, kus tekkis mõte luua Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Selts (EASTS). Põhikirja puudutavad küsimused otsustati lahendada järgmisel, nn laiendatud asutamiskoosolekul. Asutamiskoosolek toimus 31. oktoobril 2003. a ning 21 ortopeedi osalusel sündiski EASTS, mille katusorganisatsioon on Eesti Traumatoloogide ja Ortopeedide Selts (ETOS). Seltsi juhtorganiteks on kolmeks aastaks ametisse kinnitatav juhatus ning kord aastas toimuv üldkoosolek. Viimati kutsuti üldkoosolek kokku 2018. aasta aprillis ja äsja sai seal valitud ka uus juhatus. Eelmise juhatuse ajal seltsi esimeheks olnud ortopeed dr Mihkel Mardna jätkab ka uues juhatuses. Suurem osa Eesti Artroskoopia ja Sporditraumatoloogia Seltsi liikmeist on ortopeedid, kelle kitsamaks huviks ning spetsialiseerumisvaldkonnaks on endoskoopiline liigesekirurgia ja spordivigastuste kirurgiline ravi.

Väga oluliseks peetakse seltsi auliikmete osalemist EASTS-i töös. „Auliikmeid on meil praegu neli: prof Ejnar Eriksson Rootsist, Soome kolleegid prof Sakari Orava ning dr Esko Kaartinen ja seltsi asutajaliige dr Kaidu Meitern,“ tõi Mihkel Mardna välja.

Eestis napib praktikat

EASTS-i tegevuse peamiseks eesmärgiks on endoskoopilise liigesekirurgia arendamine Eestis, omavahelise koostöö ja suhtlemise tõhustamine ning sporditraumatoloogiaga tegelevate spetsialistide kvalifikatsiooni tõstmine.

Dr Mihkel Mardna sõnul on üks Eesti probleeme asjaolu, et spetsiifiliste patoloogiatega patsientide ja seega ka arstide praktika hulk on paratamatult piiratud ja meie tohtritel ei saa kunagi olla sama palju praktilist kogemust kui kolleegidel Hiinas, Prantsusmaal, Ameerikas või teistes suurtes riikides. „Soovime oma tegevusega seista hea selle eest, et meie tohtrite teadmised ja praktilised oskused oleksid siiski piisavalt kõrgel tasemel ja et nad oleksid hästi koolitatud,“ tutvustas dr Mardna seltsi tegemisi.

Mardna ütles, et eriala arenguga kursis hoidmiseks toimub seltsi eestvõttel aastas mitmeid seminare, koolitusi, töötubasid. Viimatine neist toimus käesoleva aasta aprillis koostöös meditsiinitootjafirmaga Arthrex. „Kaasame võimalusel välisriikide tippspetsialiste, kes enda kogemusi jagavad,“ märkis Mardna.

Üheks selle aasta suurimaks eesmärgiks ongi tema sõnul 14.–16. novembril 2018 Viljandis toimuva Eesti Traumatoloogide ja Ortopeedide Seltsi rahvusvahelise juubelikonverentsi korraldamisele kaasa aitamine. „EASTS-i kureerida on üks konverentsipäev, kus käsitletakse sporditraumatoloogia valdkonda. Konkreetseid lektoreid ei saa praegu veel välja kuulutada, kuid julgen kinnitada, et programm ja esinejad on väga kõrgel tasemel,“ avaldas Mardna.

Ta märkis, et seltsi liikmeile püütakse oma üritustel osalemise tasu hoida nii väike kui võimalik, ja avaldas selle eest tänu sponsoreile, kes EASTS-i tegemisi jõudumööda toetanud on.

Regulaarseid stipendiume tema sõnul seltsi liikmeile ei jagata, kuid aeg-ajalt toetatakse võimaluse korral osalemist välismaistel koolitustel-konverentsidel.

Järelkasvu jagub

Ajal, kus mitmed meditsiinierialad kurdavad spetsialistide puuduse üle, saavad ortopeedid dr Mardna kinnitusel õnneks rõõmustada, et neil järelkasvuga probleeme ei ole. „Noori erialast huvitatud arste kasvab piisavalt peale ning õnneks jagub neidki, kes on huvitatud kitsamalt just sporditraumatoloogiast. Muidugi kutsutakse EASTS-i korraldatud üritustele osalema ka residente, kuid eriala populariseerimiseks selts praegu otsest vajadust ei näe. Küll püütakse olla riigile hea partner tervishoiupoliitikas kaasarääkimisel ning muudatuste tegemisel.

Näiteks vajavad igal aastal korrigeerimist raviteenuste hinnakirjad. Muudatusi neis küll tehakse, kuid paraku ei käi need Mardna sõnul ajaga kaasas. „Tegelikult on meie tervishoiupoliitika suur ja põhjapanev probleem see, et haigekassa püüab rahastada väga laia valikut tervishoiuteenuseid, kuid see ei ole mingilgi moel jätkusuutlik,“ oli Mardna kriitiline.

Ta väljendas seisukohta, et ehk oleks mõistlik Eestis kaaluda ravi rahastamise mudelit, kus lisaks riiklikule süsteemile oleksid kaasatud rahvusvahelised fondid ja kindlustusseltsid, kes pakuksid Eesti inimestele üsna mõistliku hinna eest lisakindlustust sarnaselt tervisekindlustusmudeliga, mis toimib suuremates lääneriikides. „Neis riikides rahastatakse sotsiaalmaksu eest tervishoiuteenuseid mingi piirini ja kui see ületatatakse, läheb käiku erakindlustus. Usun, et erakindlustuse maksmine ei oleks Eesti inimestele üle jõu käiv ning aitaks kindlasti kaasa ka sellele, et inimesed võtaksid enda tervise eest ise suurema vastutuse,“ oli Mardna veendunud. Ta nentis, et praegu on kahjuks aeg, kus inimesed pöörduvad arstile sooviga terveks saada, kuid ise selle nimel iga päev vaeva näha ei taheta. „ Soovitakse, et olemas oleks raviviis või tabletikuur, veel parem kui üks tablett, pärast mille võtmist saab kõik kiirelt korda,“ kritiseeris dr Mardna valdavat suhtumist enda tervise eest hoolitsemisse.

Artikkel ilmus mai Lege Artises.