Arstide päevad: randmepiirkonna artroos

Eesti Arstide Päevade teist päeva alustasid Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Selts ja Eesti Taastusarstide Selts, võttes teemaks artroosi ortopeedilise käsitluse.

Põhja-Eesti regionaalhaigla käekirurg Kristo Kask rääkis arstide päevadel randmepiirkonna artroosist. Randmes on 15 luud, vähemalt 25 sidet ning lisaks dünaamilised stabilisaatorid. Post-traumaatilise osteoartroosi korral on ravis esmavalikuks MSPVAd, lahased ja ka kortikosteroidsüstid.

Operatiivsest ravist rakendatakse kodarluu tikkeljätke eemaldamist, tänu millele randmeliiges saab ruumi juurde, aga haiguse kulgu ja biomehaanikat see ei muuda. Randme denervatsioon on näidustatud, kui randme liikuvus on säilinud ja patsient seda kaotada ei soovi. Kasutusel on ka proksimaalsete randmeluude (lodiluu, kuuluu ja kolmkantluu) eemaldamine, mil päitluu hakkab liigestuma kodarluuga. Protseduuri rahulolu on 50-90% ja liikuvus hiljem 2/3 vastaspoole omast ja haaramise jõud 70% vastaspoole omast. Nelja nurga artrodeesil eemaldatakse lodiluu ning päitluu, kuuluu, konksluu ja kolmkantluu artrodeesitakse. Operatsiooni järgset rahulolu 50-80%, liikuvus hiljem ½ vastaspoole omast, haaramise jõud 80% vastaspoole omast.

Lõpuks on võimalik teha ka randme täielik artroos. See ei ole kunagi esimene valik ning osutub vajalikuks, kui haaratus haigusest on suur. Operatsiooni eelduseks on säilinud pronatsioon-supinatsioon küünarvarres. Ükski kirurgiline meetod ei ole teisest parem, meetodi valikul tuleb arvestada patsiendi ootustega ja kahjustuse ulatusega.

Esimese karpometakarpaalliigese artroos, mis on kolmandal kohal OA esinemissagedusest, põhjustab valu koormamisel (haaramine, pigistamine, võtme keeramine, korgi keeramine), turse ja hellus antud liigese piirkonnas, ebamugavus pärast koormust. Riskifaktoriteks on naissugu, vanus üle 40-aasta, ülekaal, liigeste hüperelastsus ja ülekoormus. Diagnoosimiseks piisab objektiivsest uuringust ja röntgen ülesvõttest, MRT-d on randme piirkonna puhul harva vaja. Paraku ei ole radioloogiline leid korrelatsioonis sümptomitega. Raviks rakendada liigese jahutamist, lokaalseid põletikku reaktsiooni vähendavaid ravimeid, MSPVA’d, lahaseid. Operatiivne ravi on vajalik siis, kui konservatiivne ravi ei anna 3-4 kuu kuni poole aastaga tulemust. Esmavalikuks on liigest säilitavad operatsioonid: sidemete rekonstruktsioon, osteotoomia, artroskoopia ja liigese stabiliseerimine nööp-ling õmblusega. Lisaks on võimalik teostada trapetsluu eemaldamine, artrodees või proteesimine.

Täpsemalt kajastatakse teemat Eesti Arstis.