Arstide päevad: artroosi taastusravi

Eesti Arstide Päevade teisel päeval võeti Eesti Traumatoloogide-Ortopeedide Seltsi ja Eesti Taastusarstide Seltsi korraldatud sessioonil teemaks artroosi ortopeediline käsitlus. Sessiooni lõpetas taastusarst Eve Sooba, kes rääkis artroosi taastusravist.

Suuresti rõhutati seda, et taastusravi on aktiivne ravi. Siia hulka kuuluvad aktiivsed terapeutilised harjutused, asendravi, kõnnimustri korrigeerimine jne. Passiivsed meetodid (soojaravi, külmaravi, aparaatne taastusravi, magnetravi, massaaž jt) on mõeldud üksnes aktiivse ravi toetamiseks.

Olulisel kohal on elustiili muutmine ja eneseabi võtted, liigeste säästmine ning vajadusel ka psühhosotsiaalne tugi. Üleüldiselt on kesksel kohal ka aeroobne treening, lihastreening ning tervislik toitumine. Aeroobne treening vähendab valu, parandab füüsilist funktsiooni ning selle efekt võib koguni olla võrreldav MSPVA-dega. Tänu aeroobsele treeningule on võimalik vähendada valuravimite vajadust ja parandada elukvaliteeti. Jõutreeningu lisamine aeroobsele treeningule potenseerib eelnimetatuid toimeid. Lisaks on nii kehale kui ka vaimule oluline treeningute mitmekesisus; eraldi toodi välja näiteks pilatest ja tai chi’d. Oluline on ka treeningute piisav pikkus. Põlve OA raviefekti saavutamiseks on vaja 12 füsioteraapia sessiooni. Puusa OA füsioteraapia raviefekt saabub alates 4 nädalast, efekt püsib pikaajalise füsioteraapiaga 3-6 kuud.

Kui meenutada osteoartroosi riskitegureid, siis mitmeid neist – rasvumist, lihasnõrkust, liigeste korduvat ülemäärast koormamist ja metaboolseid haiguseid – on tervislike eluviisidega võimalik mõjutada. Kõige paremaks raviks aga ennetamine!

Tuleb meeles pidada, et igasugused harjutused ei sobi kõigile ning eri grupitreeningud on seatud teatud riskidega. Kui treeningu või füsioteraapia järgselt kestab valu üle 24 tunni, siis on tegemist liigse koormusega.

Teisi sessiooni ettekandeid saab lugeda seotud artiklitest altpoolt: